EMAKEELE SELTS

I. Vanaaegne põllupidamine

KANEPI      Anni Keem

Linakoristamine ja -harimine. Linarehi. Linamasin. Rabamine. Linahari. Paklad. Kolgits. Kanep. (Leena Reedi, Kooraste v)

URVASTE    Anni Keem

Sõõrd. Kütis. Sõnnikutalgud. Talguliste valamine. Öised linatalgud. Linakasvatus ja -harimine. Seemnesard. Rabamismasin. Linapund. (Katre Känksepp, Majala k)

KARULA     Heino Liimets

Üldist. Sõnnikuvedu. Esimene raudvigel. Maaharimine. Külvikorrad. Viljakülv. Külvianum ja -põll. Hitskmevedamine. Kartulikasvatus. Heinategu. Kämm. Ruga. Kuhi. Heinavigel. Vikativäits ja -last. Viljakoristamine. Sirbiga põimamine. Vihud. Hakid. Kuhilik. Kärbikud. Rõuk. Rehepeks. Laugus. Rabamine. Rabamispink. Tapa sõtkumine. Vorid. (Hendrik Koemets, Vana-Antsla v)

HARGLA      Leonhard Must

Talu ja mõis. Moonakesed. Taluteenijate kauplemine ja palk. Põllutööriistad. Harkadra ja puuägli tegemine. Kütis. Sõnnikutalgud. Talguliste tempudest. Viljakülv. Kartulipanek. Linakasvatus, -harimine ja -müük. Kolkimine ja rabamine. Käsimasin. Kolga. Kärbik. Pund. Linadega Riiga. Heinategu. Vikatilast. Kuhjapesa. Väärid. Kuhja tegemine. Heinavigel. Viljalõikus. Iiroots. Hakk. Naber. Rõuk. Rukkipeks. Ahtmine. Rabamine. Koot. Napud. Aganad. Tõuviljapeks. Pusipuu. Vilja tallamine laste abil. Trullimine. Õlgede puistamine. Vilja viskamine, sarjamine ja tuulamine. Tuule vilistamine. Magasiait. Vilja noorutamine. (Keelejuht teadmata, Mõniste v)

RÕUGE       Floriida Sillavee

Harkader. Künnihärjad. Ike. Rahked. Puuägel. Põllumaast. Vastne maa. Kütis. Sõõrd. Viljakülv. Hitskme vedamine. Sõnnikutalgud. Heinategu. Vikati ihumine. Kämm. Ruga. Heinalaotus. Kuhja loomine. Rukkilõikus. Sirbiga põimamine. Esi. Pehelikud. Linakoristamine. Linakatkumistalgud. Viljarõugud. Herne-, oa- ja linasard. Kartulivõtt ja kartulite säilitamine. Rukkipeks. Rukkikoorem. Ahtmine. Laugus. Ladam. Kooditamine. Puistamine. Napukubu. Vori. Rehereha. Tõuviljapeks. Tapa. Koot. Õlgede rehitsemine. Hobustega sikkamine. Trull. Vilja tuulutamine. Sarjad. Seemnevilja viskamine. Linaharimine. Linarõuk. Linarehi. Kolkmad. Kolgits. Hurgal. Lina hurgutamine. Rabamistalgud. Müügilinad. Linapund. (Marin Pettai, Hurda k). Talu tööpere. (Jaan Pettai, Hurda k)

                  Alfred Karu

Vanaaegsest talupidamisest. Puuägel. Harkader. Vastne maa. Kütis. Maaharimine. Viljakülv. Kartulipanek. Heinategu. Vikati ihumine ja lõikamine. Heina vaalustamine ja palamine. Kuhjapesa. Põdrused. Kuhja tegemine. Viljalõikus. Pehelused. Hakk. Kuhilik. Tõuviljarõuk. Rukkirehi. Laugus. Rabamispink. Peaterad. Vorivihud. Ladam. Koot. Puistamine. Õlekubu. Tõurehi. Rehekapp. Ahtmine. Pusipuu. Tapa. Sikkamine. Rehereha. Õlerõivas. Linarehi. Linaseemnete peks. Ristikhein. Kanep. Kaunvili. Vilja viskamine ja tuulutamine. Viskli. Peaterad ja veerpoolised. (Liisa Tinnert, Vana-Nursi as)

                    Ludvig Raudsepp

Endisaegsest elust. Talu ja mõis. Kütis. Sõnnikutalgud. Voosnikud. Sitträbak. Künd. Külv. Külvianum. Heinatöö. Vikativäits ja -last. Vaal. Rõuk. Ruga. Kuhi. Heinaniitmistalgud. Rukkipõimamistalgud. Sirp. Loogusega vikat. Ühekäevikat. Rukkihakk. Tõuviljakoristamine. Pehelused. Rõuk. Rukkirehi. Rabamine. Lademe kooditamine. Napud õlekatusteks. Hobumasin. Tõurehi. Rehekapp. Pusipuu. Lademe sikkamine. Kärp. Trull. Vilja seletamine ja ivamine. Terade sarjamine, tuulutamine ja viskamine. Mõõt. Lina katkumine. Kukkude sugemine. Seemnerõuk. Linade leotamine ja laotamine. Kolgits. Rabaja ja präänits. Linade masindamine ja sugemine. Linahari. (Peeter Hallop, Tootsi k)

VASTSELIINA 

                    Aleksander Lehtmets

Talu ja mõis. Põllutööriistadest. Sõõrd. Kütis. Põllumaast ja maaharimisest. Viljakülvist. Heinategu. Tõrvalast. Vikativäits. Ruga ja rõuk. Kuhjapesa. Viljalõikus. Sirp. Vikat. Plaunaja. Pehelused. Hakk. Rõuk. Rukkirehi. Ahtmine. Rabamispink. Vilja sarjamine ja viskamine. Suviviljarehi. Sikkamine. Rehitsemine. Rehereha. Trull. Kaunviljapeks. Lapsed sikkajateks. Linakasvatus ja -harimine. Linasugemispink ja -hari. Linade leotamine. Linakolkimismasin. Linaseemnerehi. (Juhan Adson, Morosoo-Tsäpsi k)

RÄPINA      Daniel Lepson

Talurahva elust-olust ennevanasti. Maaharimine. Põllutööriistad. Harkader. Oksägel. Puutrull. Sõõrd. Kütis. Maa  väetamine. Sõnnikutalgud. Voosnikud. Kõõla. Talguliste valamine. Veel maaharimisest. Maa kordamine ja trullimine. Viljakülv. Tuulte, kuufaasi ja loodusmärkide arvestamine. Külvipõll. Hitskme vedamine. Heinategu. Vikatitahk. Vaal. Ruga. Kuhjapesa. Kuhja loomine. Viljakoristamine. Rukkipõimamistalgud. Hakk. Kuhilik. Tõuviljarõuk. Linakoristamine. Linaläpp. Linade pleegitamine. Rukkirehi. Ahtmine. Rabamine. Rukkirabamispink. Õlgede puistamine. Vori. Tõuviljarehi. Rehekapp. Ahtmine. Lademe sõtkumine. Rehereha. Ivamine. Kaunvilja- ja kanepirehi. Vilja puhastamine. Sarjamine. Tuule vilistamine. Aganad ja üsatsed. Linaseemne puhastamine. Seemnevilja viskamine. Viskli. (Jaan Varesson, Veriora v). Linakoristamine ja -harimine. Linatalgud. Linasard. Linade leotamine ja laotamine. Linarehi. Kolgits. Linade rabamine. Präänits. Müügilinad. Linapund. (Juuli Lepson, Väike-Veerksu k)

SETU         Veera Pino

Rukkilõikusest. Linakoristamine ja -leotamine. Linalaotus. Sirdus. Kolga. Kurst. Kolgits. Linakolkimistalgud. Ema- ja pooskanep. Kanepikama ja -määts. (Natalja Niidu, Tonja k)

               Joann Kabi

               Sõnnikutalgud. (Tatjana Valge, Nudretsova k)

II.  Loomapidamine ja karjandus

RÕUGE       Floriida Sillavee

Maa oli mõisa oma. Nöörimaad. Karjalapse elu. Karjase palk. Kevadine karjalaskmine. Susi karjas. Lehmanimedest. Loomade indlemisest. Oinastest ja pullidest. Loomade söötmisest. Mõskmad. Piim. Puulüpsik. Lehmade poegimisest. Toorespiim. Lehmatõugudest ja loomade vanusest. Loomade tapmisest ja müümisest. Külatohtrid. Pullimunade lõikamine. Loomalaut. Söödaredelid. Joogiruhed. Karjaaed. Sigade pidamine. Hobused. Õitsil käimine. Täkkude lõikamine. Noore hobuse õpetamine. Hobuse rautamine. Lambad. Kitsed. Kodujänesed. Kodulinnud. Peni. Kass. (Jakob Pähn,  Marin Pettai, Hurda k)

                     Ludvig Raudsepp

                Hobustega õitsis. (Peeter Hallop, Tootsi k)

VASTSELIINA

              Aleksander Lehtmets

              Hobustega õitsis. (Juhan Adson, Morosoo-Tsäpsi k)

SETU         Veera Pino

               Karjalaskmine. (Natalja Niidu, Tonja k)

III. Vanaaegsed ehitused. Saun

A. Vanaaegsed ehitused

RÕUGE        Floriida Sillavee

Vanasti olid talud lähestikku. Majad tehti vee äärde. Ehituspalgid. Palgitalgud. Ehitaja tööriistad. Hoone ehitamine. Talad. Põrandad. Laed. Uksed. Pajad, aknad. Laudkatused. Napukatused. Rehetare. Reheahi. Vundament. Hoonete soojapidavusest. Hoonete iga. Hoonete ümbrusest. Talu kõrvalhooned. Koda. Käsikivi. Veski. Sepikoda. Uuemaaegne elamu. (Jakob Pähn, Hurda k)

     Alfred Karu

     Rehi ja rehetare. Tuli ja valgustus. Magamisase. (Liisa Vana-Nursi as)

B. Saun

RÕUGE      Floriida Sillavee

Üldist. Sauna ehitamine. Sauna sisustus. Saunaahi. Sauna kütmine. Saunaskäik. Saunaviht. Saun arstimiskohana. Kupupanemine. Saunikud, veerpoolised. Saun uuemal ajal. (Jaan  Pettai, Hurda k). Vana saun. Saun elukohana. Saun arstimiskohana. Lapse sünd. Harjaste võtmine. Saunakombeid. Pulmaliste saunutamine. Uuemaaegne saun. (Miina Schmeimann, Hurda k).  Saunaskäimine. (Jakob Pähn, Hurda k)

IV. Endisaegsed meeste tööd ja tegemised

URVASTE    Elfriede Siil

Söögilaud. Istepink. Kerk. Lännik. Puulusikad. Kaurits.Taaritõrdu ja taarikipp. Toober. Toobripuu ja kolgits. (Karl Aman, Urvaste v)

HARGLA      Leonhard Must

Vankri tegemine. (Keelejuht teadmata, Mõniste v)

RÕUGE        Floriida Sillavee

Muistsest elust ja endistest töödest. Puutööriistadest. Höövlid ja höövlipink. Liimeister. Saed. Üksipuust anumad. Kausid. Liuad. Loomaruhed. Puulusikad. Kulbid. Pudrupööris. Piip. Laudanumad ja -nõud. Painutatud kerega anumad. Napp. Sarjad. Kasetohust tubakavakakene. Lepakoorest marjatorbik. Tökatiajamisest. Vankri tegemine. Ree tegemine. Sõidusaan. Ledosk. Jalaste ja looga painutamine. Korvide kudumine. Vitsa-, juure- ja pirrukorvid. Viisud. Loomanaha parkimine. Tsuuad. Nööride, köite ja ohjade tegemine. Toasisustus. Kooljakirst. Iga mees pidi meister olema. Veovoor Riiga ja Pihkvasse. (Jakob Pähn, Marin Pettai, Villem Schmeimann, Hurda k.) Peaharja tegemine. (Marin Pettai, Hurda k)

Alfred Karu

Mõisatööliste elust. Tõrvaahi. (Liisa Tinnert, Vana-Nursi as)

RÄPINA      Daniel Lepson

Vanasti tehti kõik ise. Ummispuust nõud. Kühvlid. Visklid. Maalusikad. Kopad. Puukausid. Tõhvitsad. Laudnõud ja suuremad anumad. Painutatud kerega nõud. Külvivakk. Napid. Sõelad. Sarjad. Tohust torbikud. Lepakoorest piipar. Puuvanker. Ree tegemine. Maaharimisriistad. Juure- ja pirrukorvid. Viiskude tegemine. Nahaparkimine. Vägipekstud nahk. Nööri ja köie tegemine. Taremööbel. (Joosep Hermann, Tuudipalo k)

V.  Endisaegne naiste käsitöö

KANEPI        Anni Keem

Teenijatüdruku tööpäev. Veimevaka valmistamine. Lammaste pügamine. Villa vatkumine ja kraasimine. Linase ja villase lõnga ketramine. Vokk. Keeri. Kootsli tegemine. Kanga vedamine käärpuudele. Rummid. Ristid. Kanga peeltele mähkimine. Lapid. Reet. Nitsed. Suga. Kanga kudumine. Labane ja toimne kangas. Kangavigadest. Rõõnlikane rõivas. Villa ja lõngade värvimine. Potisinine. Linase riide pleegitamine. Villase riide vanutamine. Ohjade kudumine. Silmuskudumine. Kampsunid. Sukad. Kindad. Sukapaelad. Pesupesemine. Mõsumold. Mõsipakk. Tõlv. Libe. Seep. (Leena Reedi, Kooraste v)

URVASTE    Anni Keem

Üldist. Lammaste pügamine. Villa vatkumine ja kraasimine. Lõnga ketramine, kerimine ja iskimine. Vokk. Lõngarist. Lukk ~ nikats. Kanga vedamine käärpuudel. Kanga käänamine peeltele. Lapid. Nitsed. Suga. Jalalauad. Tsoluk ja hoi. Kanga kudumine. Vahelik. Linase riide pleegitamine. Villa ja lõngade värvimine. Potisinine. Villase riide vanutamine. Rõivaste õmblemine ja kaunistamine. Tikandid. Vöö ja ohjade kudumine. Silmuskudumine. Sallid. Kindad. Sukad. Sääreköited. Palmitsetud linikud. (Katre Känksepp, Majala k)

HARGLA     Heino Liimets

Veimevakk. Linade sugemine. Kurst. Paklad. Lammaste pügamine. Villa kraasimine. Lõnga ketramine, kerimine ja iskimine. Vokk. Kerilauad. Kanga vedamine. Pöör. Veipuud. Viik. Sein. Kanga kudumine. Labane ja toimne kangas. Kangavead. Lõngade ja riide värvimine. Linase riide pleegitamine. Villase riide vanutamine. Kaunistused pesul. Pesupesemine. Tõrikene. Mõsipakk. Tõlv. Kurik. Seep. Pesu kuivatamine ja kolkimine. (Liisa Peltser, Hargla alev)

RÕUGE        Floriida Sillavee

Tööjaotus talus. Naiste tööpäev.Veimevaka tegemine. Pruudianded. Linade sugemine. Paklad. Linakurst. Linase lõnga ketramine. Pulgaga keerutamine. Kootsli tegemine. Vokk. Lõnga iskimine. Linase lõnga loomine ja kerimine. Kerilauad. Lõngalõim. Nikats. Linase lõnga pesemine. Püük. Maagelõng. Ostulõng ja -riie. Kanga vedamine seinal. Lugemikud ja paasmad. Kanga mähkimine peeltele. Virtsid. Lapid. Nitsed. Suga. Kanga kudumine. Tsolok. Hoi. Lõngade katkemine. Labane ja toimne kangas. Linase kanga pleegitamine ja pehmitamine. Linane ja paklane riie. Kaal. Asemeriided. Põll. Käterätid. Lammaste pesemine ja pügamine. Villa vatkumine, kraasimine ja ketramine. Villase lõnga kerimine. Villa ja lõnga värvimine. Potisinine. Villase riide vanutamine. Tekid. Vööd. Palmikud. Sääreköidised. Silmuskudumine. Sukad. Kindad. Karjalaste käsitöö. Rõivaste õmblemine. Linane niit. Rätsep. Triikmasin. Rõivakraami hoidmisest. Pesupesemine. Libe. Mõsipakk. Tõlv. Seebikeetmine. (Marin Pettai, Hurda k)

RÄPINA      Daniel Lepson

Tööjaotus talus. Veimevaka valmistamine. Rõivalinade sugemine. Kurst. Kanep köiteks. Lammaste pesemine ja pügamine. Villa kraasimine. Linase lõnga ketramine ja iskimine. Kootsli tegemine. Vokk. Lõnga ajamise hark. Kanga vedamine käärpuudel. Kerilauad. Kehakesed. Sein. Kanga seadmine peeltele. Kamm. Nitsed. Suga. Kanga kudumine. Kangavead. Lõngade ja riide värvimine. Potisinine. Lõngade ja riide pleegitamine. Villase riide vanutamine. Silmuskudumine. Sukad. Sokid. Kindad.Vööd. Heegeldamine. Pesupesemine. Libe. Mõsupink. Tõlv. Seebikeetmine. (Juuli Lepson, Väike-Veerksu k)

SETU        Veera Pino

Naiste tööpäev. Annivaka valmistamine. Linade rabamine ja sugemine. Linahari. Paklad. Kanep köiteks, võrgulõngaks ja riideks. Linase lõnga präetamine ja iskimine. Kistavars. Vokk. Võrguvokk. Lõngalõim. Keri ja kerilaud. Lammaste pügamine. Villa kraasimine. Villane lõng. Kanga vedamine. Pöör. Kanga mähkimine peeltele. Nitsed. Suga. Kanga kudumine. Peeled. Tsolokna. Hoi. Kangavead. Lõngade ja villa värvimine. Lõngade ja riide pleegitamine. Villase riide vanutamine. Rõivaste õmblemine ja kaunistamine. Silmuskudumine. Kaputad. Kindad. Vööd. Sääreköited. Pesupesemine. Tõrdu. Libe. Tõlv. Katalka. Tütarlapsed noorelt tööle. (Natalja Niidu, Tonja k)

VI. Rahvarõivad ja rõivastumine

KANEPI        Anni Keem

Endisaegsest rõivastusest. Rõivaste õmblemine. Rätsep. Pressraud. Ka vanasti taheti ilus olla. (Leena Reedi,  Kooraste v)

KARULA       Heino Liimets

Seemisnahast kaltsad. (Hendrik Koemets, Vana-Antsla v)

HARGLA       Heino Liimets

Rõivastusest. (Liisa Peltser, Hargla al)  

RÕUGE        Floriida Sillavee

Rõivastusest üldiselt. Meeste rõivad. Püksid. Hame. Särk. Vest. Kamps. Kasuk. Puugnitsad. Vöörätt. Körtkasuk. Pihik. Sall. Naiste rõivad. Särk. Hame. Ehted. Undrukud. Pallapool. Ehisnöörid. Kõnurikud. Pidulikud rõivad. Suurrätt. Rasud. Sukad. Sääreköited. Kindad. Randmeribad. Peakatted. Tanu. Meeste kübarad. Naiste talvemüts. Viisud. Tsuuad. Jalgrätid. Teenijate rõivad. Mõisa ametimeeste rõivad. Laste rõivad. Ristimisrõivad. Juuksed. Habe.Iluravist ja iludusest. (Marin Pettai, Hurda k)

RÄPINA       Daniel Lepson

Naiste ja meeste rõivastusest. Rõivaste õmblemine. Rätsep. (Juuli Lepson, Väike-Veerksu k)

SETU        Veera Pino

Meeste rõivastus. Kaatsad. Jedronakampsun. Pihtukene. Räbik. Sinine särk. Naiste rõivastus. Sõba. Rüüd. Pihtukene. Särk. Linik. Pearätt. Hame. Rüüd. Kitasnik. Sukman. Põll. Särk. Poolsärk. Pihtukene. Kasukad. Rätsep. Vööd. Peakatted. Pearätt. Lapse- ja mõrsjakübar. Vanik. Linik. Peavöö. Peasiid. Kuldlõngadega rätt. Lunt. Kaab. Kängitsed. Viisud. Tsuuad. Kaputad. Villakud. Tallukesed. Sääreköited. Kindad. Lapsanitsad. Kaela- ja ninarätt. Ehted. Hõbehelmed, -lehed, -keedid. Sõlg. Tsaposkad. Kaelakorrad. Pidurõivad. Ärmak. Kaal. Leinarõivad. Laste rõivad. Juuksed. Koss. Kossalinad. Peahari. Pea otsimine. Habe. Vuntsid. Igaüks tahtis ilus olla. Rõivaste hooldusest. (Natalja Niidu, Tonja k)

VII. Muistsed söögid ja joogid

KANEPI      Anni Keem

Talurahva söögilaud. (Leena Reedi, Kooraste v)

URVASTE   Anni Keem

Kui sööki oli jaopärast. Söögiaegadest ja -kommetest. Söögilaud. Söögiriistad. Tsõõrik. Lännik. Puuluits. Pühade- ja peosöögid. Lihaga hapukapsad. Sült. Lihasupp. Terasöök on kõige parem. Leivategemine. Peenleib. Karask. Vatsk. Kesvajahupuder. Suurma- ja tatrikupuder. Valged ja verikäkid. Kiisla kaerajahust ja leivataignast. Kanepijahu. Timp. Juust. Herne- ja kanepikama. Kamakäkid. Kartulikoogid. Supid. Värsked ja hapukapsad. Kupa- ja riimkapsad. Kapsad arstirohuks. Juurvili. Loomade tapmine. Lihasöögid. Krupskisupp. Rasv. Kõrned. Lapperasv. Verivorstid. Piim. Koor. Või. Kohupiim. Munad. Mahl. Õlletegemine. Linnased. Miss. Taar. Taaritõrdu. Mesi. Vahaleem. Seened. (Katre Känksepp, Majala k)

KARULA      Heino Liimets

Mida vanasti söödi. Söögikordadest ja söögiriistadest. Söömiskombeist. Leib. Rabandleib. Karask. Vatsk.  Pajapärapinud. Verekäkid. Käkiroog. Kanepijahu. Timp. Pudrud. Kama. Lihasöögid. Päädiku-, seahänna- ja seapearoog. Rasv. Maksa- ja suurmavorstid. Piim. Koor. Või. Lännik. Kärn. Vaksekene. Sõir. Mahl. Taar. Õlu. Linnased. Õlletõrdu ja -vaat. Mesi. (Hendrik Koemets, Vana-Antsla v)

HARGLA    Leonhard Must

Endisaegsest söögist ja söögiaegadest. (Keelejuht teadmata, Mõniste v)

RÕUGE      Floriida Sillavee

Koda ja selle sisustus. Söögianumad. Lännik. Tsõõrik. Nurmik. Napp. Nüssik. Puuanumate pesemine. Kolmjalg. Kuidas vanasti söödi. Söök suvel ja talvel. Lõunasöök. Mõisateoliste toidust. Heinaliste söök. Leivategemine. Kohupiima- ja kruuslipiirak. Peenleib. Karask. Vatsk. Pliinid. Kiisla. Kamamääts. Hernekama. Oad, herned, terad toiduks. Roog. Tatrikupuder. Terade surumine uhmris. Tamp. Kruusli. Kruuslipiim. Lambaliha. Magupäädikuroog. Seatapmine. Liha. Rasv. Sealihasöögid. Sült. Seapea tõnisepäevaks. Jõuluvorstide valamine. Käkid. Sousti-, kupa- ja hapukapsad. Kartulisöögid. Piim. Koor. Või. Kohupiim. Sõira tegemine. Munasõir. Tsäärpiim. Munapuder. Metsamarjad ja seened. Mahl. Kõivu tikkamine. Taar. Õlletegemine. Linnased. Õllekaraskid. Mesi. Pulmasöögid. Ikukapsad. Pulmakott. Pulmalaud. Puhte- ja ristsesöögid. Mis talurahvas sööb. (Marin Pettai, Hurda k)

               Alfred Karu

Vanasti oli kõigest puudus. (Liisa Tinnert, Vana-Nursi as)

               Ludvig Raudsepp

Mida vanasti söödi. Söögianumad. Tsõõrik. Lännik. Nurmik. Liud. Laatka. Pütt. Leivategemine. Üsatseleib. Vatsk. Karask. Klimbid. Pudrud. Herneroog. Oad. Terade surumine uhmris. Kruubid. Kanepijahupiirak. Kruusla. Kapsasöögid. Kartulisöögid. Loomade tapmine. Liha söögiks. Rasv.Verivorstid. Lehma kordmagu. Piim. Koor. Või. Sõir. Munad. Õlu. Taar. (Mari Raudsepp, Kolepi k)

RÄPINA     Daniel Lepson

Leiba peab austama. Söögiriistad. Savikausid ja -potid. Puuluits. Söömiskombeist. Söögikorrad.  Äripäevasöök. Pühapäeva- ja külalistesöök. Jõulusöögid. Lihavõtte- ja nelipühisöök. Munade värvimine ja kinkimine. Pidu- ja talgusöök. Heinaliste söök. Teomehe moonakott. Laste toit. Kui söögipoolist oli vähe.Rukkileib. Leivakohetusest vatsk. Piirakad. Kesvaleib. Karask. Nisuleib. Vatsk. Verekäkid ja -koogid. Pliinid. Pudrud. Kaera- ja leivakiisla.Kanepijahu. Kruusla. Kartulisöögid. Kartulisortidest. Kapsaste sissetegemine. Kapsasöögid. Verevad naerid. Herned. Oad. Kruubid. Kaera- ja oakama. Supp - vedel puder, roog. Loomade tapmine. Liha soolamine ja suitsutamine. Lihasöögid. Verivorstid. Piim. Koor. Või. Sõir. Munad. Mahl. Taar. Õlu. (Juuli Lepson, Väike-Veerksu k, Jaan Varesson, Veriora v)

VIII. Muistsed peod ja pühad

URVASTE    Elfriede Siil

Kevadised pühad. Suur nädal. Urbepäev. Suur neljapäev. Suur reede. Pühade laupäev. Lihavõttepühad. (Juuli Aman, Liine Aman, Eliisabet Hõrak, Miina Ismael, Kusta Kerge, Kreeta Köör, Emma Laud, Peeter Maarits, Kristjan Neumann, Liisa Norden, Miina Simpson, Adam Talvik, Urvaste v)

                Anni Keem

               Jaanipäeva kombeid. (Liisa Rehkli, Vaabina v)

VASTSELIINA Aleksander Lehtmets

Lapse sünd. Kaejatsinaised. Ristsed. Peakool. Kosjad. Suured viinad. Saajad. Saajalised ja vakalised. Andide andmine. Raha korjamine. Surm. Koolja rõivad. Koolnu valvamine. Puhted. Puhteliste leivakott. Puhtelaud. Talgud. Kalendritähtpäevi ja -pühi. (Jaan Nagel, Kärina k)

RÄPINA     Daniel Lepson

Pühade ootus. Lapse sünd. Lapse toitmine ja võõrutamine. Kaejatsid. Kaetamise kartus. Ristsed. Vaderid. Hambaraha. Peakool. Õnnistamispäev. Kosjad. Isamehed. Pruutpaari loetus kirikuõpetaja juures. Pulmad. Pruudiannid. Pulmaleivakott. Pulmasöögid. Laulatus. Pulm pruudi- ja peigmehekodus. Surm. Matused. Puhted.  Puhteleivakott. Maja pühendamine. Talgud. Kalendritähtpäevi ja -pühi. (Mari Ortus, Veriora v)

SETU         Veera Pino

Saajad. Lapse sünd. Kaejatsid. Lapse söötmine ja võõrutamine. Tüdrukulaps. Ristsed. Vaderid. Riisalinik. Hambaraha. Surm. Puhted. Talgud. Kõrts lõbustuskohana. Istel käimine. Külanoorte lõbud. Kalendritähtpäevi ja -pühi. (Natalja Niidu, Tonja k)

                    Joann Kabi

Kuku- ja papopäev. Lapse sünd. Kaejatsid. Ristsed. Hambaraha. Lapse toitmisest. Saajad. Surm. Matused. Hingemälestus. Maja pühendamine. Subrätka. Kalendritähtpäevi ja -pühi. (Tatjana Valge, Nudretsova k)

IX. Jahipidamine. Metsloomad. Vähi- ja kalapüük

HARGLA     Leonhard Must

Mõisnike jänese- ja põdrajahist. (Keelejuht teadmata, Mõniste v)

RÕUGE        Floriida Sillavee

Kui olid veel suured metsad. Põder. Susi. Püünised. Rauad. Soehaud. Susi- ja ubailves. Karu. Rebane ja kähr. Jänes. Linnakeelega püüdmine. Metskits. Tuhkur. Püük raudadega, lõksiga, lausaga. Nugis. Lasnits. Siil. Hiired. Rotid. Orav. Laululinnud ja teised väikesed linnud. Jahilinnud. Püük linnakeelega, sarjaga, piiritusega. Röövlinnud. Kull ~  haugas. Siud. Sisalik. Palunõid. Konn. (Villem Schmeimann, Hurda k). Pärli jõest ja kaladest. Vähipüük. Tulissil ~ pirandil käimine. Vähid ja kalad on jõest kadunud. Kui jões oli palju kala. Kalad söögiks. Eherus - kõige parem kala. Suuri kalu püüti põrutamisega ja peoga. Kalade tõmbamine kalarõivaga. (Jakob Pähn, Hurda k). Värske kala oli alati võtta. Eherus. Püük. Kalade mängimine. Kudemine. Haug. Püük linnakeelega. Västrapüük. Õngepüük. Ööõnged. Püük kalarõivaga. Mõrrapüük. Sääs. Udras. Narits. Luts. Särg. Ahnik. Angerjas. Väikesed kalad. Jõe- ja järvekaladest. Noodapüügist. Vähipüük kahvadega. (Villem Schmeimann, Hurda k). Kalamõrd. (Jakob Pähn, Hurda k)

X.  Muistendeid. Külajutte. Rahvatarkust

URVASTE   Elfriede Siil

Maailma sünd. Miks rikkad on kõva südamega. Miks tuul vingub. Karu sünd. (Kreeta Köör, Urvaste v). Miks Võrumaa on mägine. Miks inimesel on küüned. Miks loomad ei laula. Kuidas täid maailma tekkisid. (Miina Simpson, Urvaste v). Miks orjavits suureks puuks ei kasva. Miks hobune kogu aeg sööb. Miks haab väriseb. (Karl Aman, Urvaste v). Laisk tüdruk. Häbelik tüdruk. (Mari Jeret, Urvaste v). Kaerakiisla. Roosisõnad (Kreeta Köör, Urvaste v). Sinepi maitsmine. Kui veel kella polnud. (Juhan Norden, Urvaste v). Peremees ja sulased. (Karl Aman, Urvaste v). Kirvesupp. Võõrad, võtke! Omad, noh! (Ludvig Laud, Urvaste v). Rikas ja vaene vend. Intsu, Hintu - rehele! (Jaan Siil, Urvaste v)

             Anni Keem

Mõisniku pulmad. Nõid Vinks. Ärategemisest. Hobuselugu. (Katre Känksepp, Majala k). Iisak Jeenas. Nõiast popsinaine. Susi sööb lapse. Soe tapmine. (Liisa Rehkli, Vaabina v)

RÕUGE       Floriida Sillavee

Tõrva-Ants. Sõit karu seljas. Lugusid mõisahärradest. Poegadega karu. Vanajuudas. Õpetaja jutlus. (Villem Schmeimann, Hurda k). Aplei-Joosep. Tont ja kodukäija. Külapoisid teevad tonti. Tark Hiire-Marin. Puuk. (Mari Liiv, Hurda k). Vanaema ja karu. Vanarahva tarkust. (Marin Pettai, Hurda k). Harjukestest ja liikvast. (Jakob Pähn, Hurda k). Mees ja naine korjavad vähipüügiks konni. (Villem Schmeimann, Hurda k). Ehaliste temp. (Miina Schmeimann, Hurda k)

             Ludvig Raudsepp

Üks õlletegemise  jutt. (Mari Raudsepp, Kolepi k)

RÄPINA       Daniel Lepson

Isa pojaga tahavad ilma järgi elada. Vanakuri jürab kabelis koolja luid. Kes kahju teeb, see kahju tasub. Mees saab luukambris varaste raha endale. Õnn käib õnnetuse järel. Joodik soldat ja tsaar Peeter I. Tundmatu loom. Ants ja Vanapagan võidu õmblemas. Petja-Ants haudub kanamune. Loomad parandavad patte. Surm vaderiks. Surma ootaja. (Jaan Lepson, Väike-Veerksu k)

SETU           Veera Pino

Rätsep talus. Virk ja laisk tütar. Kanasilmadega tüdruk. (Natalja Niidu, Tonja k)

Murdesõnade sõnastik

Lisad

        1. Murdekeele märkimisest

        2. Keelejuhtide nimestik

                  3. Kasutatud allikad

            a) Käsikirjalised allikad

                     b) Kasutatud kirjandus

                    4. Lühendid