EMAKEELE SELTS

ÜLDSÄTTED
LIIKMED
STRUKTUUR JA JUHTIMINE
TULUD

§ 1. Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas.

§ 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on:

a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele;
b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena;
c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu;
d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega.

§ 3. Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts:

a) koondab isikuid, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta;
b) korraldab koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja
populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi;
c) korraldab keeleainestiku kogumist;
d) üllitab oma aastaraamatut või teadusajakirja ning teisi lingvistilisi ja muid seltsi eesmärkide kohaseid trükiseid;
e) teeb koostööd teiste organisatsioonidega, samuti teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu- ja välismaal, ning vahetab nendega väljaandeid;
f) peab raamatukogu, kogub käsikirju, fotosid ja salvestisi;
g) peab seltsi liikmete ja lepinguosaliste jaoks uurimis- ja andmetöötlustehnikat;
h) korraldab sihtuuringuid, samuti täiendusõpet eesti emakeele alal ja annab keelenõu;
i) korraldab õppereise;
j) asutab allüksusi vastavalt § 14-le.

§ 4. Emakeele Selts on eraõiguslik juriidiline isik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

§ 5. Seltsi majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

§ 6. Emakeele Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

§ 7. Emakeele Seltsil on pitsat ja nurgatempel. Seltsil võib olla lipp ja embleem.

II. LIIKMED

§ 8. Emakeele Seltsil on tegev- ja auliikmed.
Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal, samuti isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad.
Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel.

§ 9. Emakeele Seltsi auliikme valib üldkoosolek kas seltsi juhatuse ettepanekul või vähemalt viie tegevliikme kirjalikul põhjendatud ettepanekul.

§ 10. Emakeele Seltsi tegevliikme võtab üldkoosolek vastu kandidaadi kirjaliku avalduse põhjal juhatuse ettepanekul ja vähemalt kahe liikme soovitusel. Avalduses tuleb kandidaadil esitada oma isiku- ja sideandmed.
Kui juhatus keeldub ettepanekut tegemast, võib taotleja pöörduda otse üldkoosoleku poole.

§ 11. Emakeele Seltsi tegevliige maksab iga-aastast liikmemaksu suuruses ja korras, mille määrab kindlaks üldkoosolek.
Seltsi auliige on liikmemaksust vabastatud. Auliikmel on õigus saada tasuta eksemplar seltsi väljaannetest.
Seltsi liige teatab seltsile oma isiku- ja sideandmete muudatustest.

§ 12. Seltsi liikmel on õigus:

a) võtta osa seltsi tegevusest, kasutada seltsi kogusid ja uurimisvahendeid;
b) kandideerida seltsi organitesse;
c) võtta hääleõigusega osa üldkoosolekutest;
d) esitada oma töid avaldamiseks seltsi väljaannetes.

§ 13. Emakeele Seltsist lahkumisel teatab liige sellest juhatusele, juhatus teatab sellest järgmisele üldkoosolekule. Majandusaasta jooksul lahkunud liige tasub liikmemaksu kogu majandusaasta eest.
Eelmise majandusaasta jooksul liikmemaksu võlgu jäänud liikme võib juhatus seltsist välja arvata. Väljaarvamisest teatatakse viivitamatult väljaarvatule, samuti teatab juhatus sellest järgmisele üldkoosolekule. Üldkoosolek võib juhatuse otsuse tühistada.
Muudel põhustel väljaarvamise otsustab üldkoosolek, kusjuures asjaomane isik peab olema nimetatud üldkoosoleku päevakorra vastavas punktis.

III. STRUKTUUR JA JUHTIMINE

§ 14. Emakeele Seltsi liikmed võivad moodustada ainesektsioone, ainetoimkondi, ajutisi toimkondi, töörühmi ja muid allüksusi. Ainesektsioonidel ja -toimkondadel on oma kodukorrad kooskõlas seltsi põhikirjaga. Sektsioon valib endale juhatuse, ainetoimkonnale valib vanema seltsi üldkoosolek.

§ 15. Emakeele Seltsi tegevust juhivad üldkoosolek ja juhatus.

§ 16. Emakeele Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku mitte harvem kui üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest või revisjonikomisjon. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud taotlusel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. üldkoosoleku päevakord teatatakse seltsi liikmetele vähemalt kaks nädalat ette.

§ 17. Põhikirja kohaselt välja kuulutatud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üks kümnendik seltsi liikmetest. Kui väljakuulutatud üldkoosolek ei ole vähema esindatuse tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata kohalolevate liikmete arvust.

§ 18. Üldkoosolek:

a) kinnitab seltsi töökavad, eelarved ja aruanded;
b) otsustab liikmeks oleku küsimused, määrab liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kooskõlas põhikirja § 11-ga;
c) valib seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni ning ainetoimkondade vanemad;
d) annab juhtnöörid seltsi vara võõrandamise puhuks;
e) otsustab seltsi põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise kooskõlas põhikirja paragrahvidega 19 punktid f ja g, 29 ja 30;
f) kinnitab seltsi lipu ja embleemi kavandi;
g) otsustab muid seltsi tegevusse puutuvaid põhimõttelisi ja konkreetseid küsimusi.
Üldkoosolekut, kus on päevakorras käesoleva paragrahvi punktidele a kuni e vastavad küsimused, juhatab seltsi liige, kes selle koosoleku ajal ei kuulu või vahetult korralise üldkoosoleku eel ei kuulunud seltsi juhatusse ega revisjonikomisjoni.

§ 19. Üldkoosolek otsustab:

a) auliikmeks valimise kinnisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega;
b) tegevliikme vastuvõtu lahtisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega;
c) seltsist väljaarvamise kinnisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega;
d) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimise kinnisel hääletusel häälte enamus-järjekorraga ning juhatuse voliaja kinnisel hääletusel lihtenamusega;
e) ainetoimkonna vanema valimise lahtisel, koosolijate lihtenamuse nõudel aga kinnisel hääletusel lihtenamusega;
f) põhikirja muutmise kinnisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega;
g) seltsi eesmärgi muutmise või seltsi tegevuse lõpetamise seltsi liikmete üheksa kümnendiku häältega (kehtivad ka kirjaga saadetud, allkirjaga hääled);
h) muud küsimused lahtisel hääletusel lihtenamusega.

§ 20. Iga aasta märtsikuus peetakse seltsi korraline üldkoosolek, kus kinnitatakse töökavad, eelarved ja aruanded ning seltsi valitavate organite ja toimeisikute voliaja lõppemise korral valitakse need uuesti.

§ 21. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib seltsi juhatus, kuhu kuulub 7-9 liiget. Juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, valitakse juhatus üheks aastaks. Juhatust ei saa valida kauemaks kui neljaks aastaks. Juhatuse liikmed jagavad omavahel järgmised ametid: seltsi esimees ja kaks abiesimeest, seltsi laekur ja abilaekur ning juhatuse vabaliikmed. Lisaks valib üldkoosolek kolm asemikku, kes kutsutakse juhatusse saadud häälte enamusjärjekorras siis, kui mõni liige juhatusest selle voliaja kestel lahkub.
Juhatuse liikmed ja nende asemikud valitakse seltsi nende liikmete hulgast, kes viibivad koosolekul või on andnud nõusoleku kandideerimiseks.

§ 22. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on üle poole liikmetest, nende seas esimees või üks abiesimeestest.
Koosolekut juhatab seltsi esimees või abiesimees.
Juhatus teeb otsuseid lahtisel hääletusel lihtenamusega. Häälte poolitumisel on otsustav hääl koosoleku juhatajal.

§ 23. Emakeele Seltsi juhatus:

a) juhib seltsi vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
b) koostab seltsi töökava, eelarve, tegevus- ja rahalise aruande;
c) käsutab seltsi vara ja otsustab lepingute sõlmimise kooskõlas põhikirja § 18 punkt d-ga;
d) kinnitab seltsi allüksuste kodukorra ning koordineerib nende tegevust;
e) otsustab palgalise tööjõu kasutamise küsimused;
f) valmistab ette ja kutsub kokku seltsi üldkoosoleku.

§ 24. Emakeele Seltsi esindab õigustoimingutes seltsi esimees või abiesimees või vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt.

§ 25. Emakeele Seltsi tegevust ning asjaajamist korraldab seltsi teadussekretär. Teadussekretär võtab juhatuse koosolekuist osa sõnaõigusega.

§ 26. Emakeele Seltsi sisulise ja rahalise tegevuse revideerimiseks valib üldkoosolek liikmete hulgast juhatuse voliajaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe.
Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe.

§ 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär.

§ 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (7–11) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused.

IV. TULUD

§ 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Emakeele Selts saab ainelisi vahendeid:

a) maksudena oma liikmetelt;
b) Eesti Teaduste Akadeemialt ja muudest riiklikest eraldistest;
c) lingvistiliste teenuste osutamisest;
d) annetustena ja toetustena;
e) muudest õiguspärastest allikatest.

V. PÕHIKIRJA VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE NING SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 29. Emakeele Seltsi põhikirja ning selle muudatused võtab vastu seltsi üldkoosolek. Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras.

§ 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala.