EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS

ETTEKANDEKOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

Üritused on reastatud kronoloogiliselt, varasemate kõnekoosolekute ülevaadet saab lugeda, klõpsates ürituse pealkirjale või Keele ja Kirjanduse lingile.

2019

10 maakondlikku keelepäeva

14.02. Viljandis | 04.03. Võrus | 29.03. Raplas | 29.03. Põltsamaal |
04.06 Kuressaares | 26.09 Paides | 17.10 Rakveres | 01.11 Pärnus |
22.11 Haapsalus | 03.12 Põlvas |

Fraseoloogiateemaline kõnekoosolek
11.12.2019 EKI 3. korruse saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn)

Pille Eslon "Tee keelekasutusmustrist fraseologismini"
Piret Voolaid "Aadama ajast oleme kõik sugulased: vanasõnadega pilgates"
Airika Harrik "Ka pahal lapsel mitu nime: kuradi sünonüümidest"

Asta Õimu ja Katre Õimu monograafia "Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks" esitlus. Tutvustas Asta Õim

VII eesti teaduskeele konverents
21.11.2019 Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6)
22.11.2019 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum M648)

☞ konverentsi ajakava
☞ ettekannete ja töötubade lühitutvustuste kogumik
☞ 21. novembri otseülekanne
☞ esinejate klipid Youtube'is

Korraldajad: Tallinna Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts

Heino Ahven 100
08.11.2019 EKI suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn)

Ettekanded:
Tõnu Tender "Heino Ahvenast arhiivitoimikute valguses"
Jüri Viikberg "Heino Ahven keelepäevade karussellis"
Kristiina Ross "Mõistatuslik Eeva Ahven"

Meenutused perekonnalt.
Sõnavõtud kohvilaua ääres.

Noortesektsiooni keeleõhtu
07.11.2019 Tallinna ülikoolis (M135)

Noortega kohtus Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus, esinedes ettekandega "Mis muutub kiiremini – kas keel või reeglid?"

Sageli on inimestel tunne, et eesti keel ja õigekirjareeglid muutuvad kogu aeg ning see, mis koolis õpitud, on kas "ära muudetud" või "vabaks lastud". Tegelikult ei muutu aga eesti õigekirjareeglid sugugi nii sageli ning tihti on need keelendid, mille puhul arvatakse, et "need on vabaks lastud" ikka vana reegli järgi kasutatavad. Keeleõhtul tulebki juttu sellest, kuidas Eestis õigekirjareegleid muudetakse, mida on viimasel ajal muudetud ja miks. Keel ise aga muutub loomulikult palju kiiremini kui reeglid ega hooli reeglitest kuigi palju. Teeme ka väikese ülevaate viimaste aastate sellistest muutustest, mis eri tüüpi tekstides silma ja kõrva jäänud.

OK seminar
01.11.2019 Eesti Keele Instituudi saalis

Sellest sügisest alustame keeleajakirja Oma Keel iga-aastaste seminaridega, kus viimase kahe numbri autorid esitavad artiklitel põhinevaid ettekandeid.

Tervitussõnad. Oma Keele omaaegne asutaja Mati Erelt ja Oma Keele praegune toimetaja Reili Argus
Peeter Päll "Miks maanimed muutuvad?"
Andriela Rääbis "Kas anda kurtjale õng või kala"
Helle Metslang, Külli Habicht "Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirjakeele"
Riho Paramonov "Voorimehest taksoni"
Annika Pant "Üle saja aasta õigekeelsusprobleeme: gi-/ki-liite paiknemine asesõnade käändevormides"

☞ OK 1/2019

Keeleaasta TUUM 27. ja 28. septembril

Kaheksandat korda toimuv TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist.

Tänavu on võistlustekstiks Andrus Kivirähki "Molutamise kiituseks".

Kellele on TUUM mõeldud?
Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm vm.
Mis on auhinnaks?
Parimatele antakse rahalised auhinnad. Esimene auhind on 150 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda väärtusega 75 ja 40 eurot. Kahele parimale kooliõpilasele lisaks eriauhinnad ja 25 parimale kokkuvõtjate tippu kuulumist kinnitav sertifikaat. Iga osavõtja saab väljaprinditava osavõtutunnistuse.

Kui soovite lisainfot, siis kuulake ☞ Vikerraadios Piret Kriivani "Keelesaadet", mille külalised on TUUMA žürii esimees Tiit Hennoste ning eelmisel aastal võistlusel kolmanda koha saanud Kerttu Kaldoja.
Kui soovite aimu saada, millistest tekstidest on varem kokkuvõtteid tehtud, siis 2018. aastal valis žürii tekstiks ☞ Mart Meriste "Saastamise olemus" ja 2017. aastal ☞ Mihkel Muti "Valmistugem võitluseks võsa vastu".

Tule ja pane oma teadmised-oskused proovile! Hea kokkuvõte on eluedu alus!

TUUMA korraldavad Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning rahvusringhääling koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

[PDF] Teesid

• Tervitus. ESi juhatuse esimees Helle Metslang
• 11.05–13.00, juhatab Eveli Makko
[PDF] Kairi Janson (Tartu Ülikool, magistritöö, juhendaja Riina Reinsalu)
"Vaata ja imesta: lünkpealkirjad veebiuudises portaali Elu24 näitel"
[PDF] Kärt Roomäe (Tartu Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Jane Klavan)
"Kanooniliste ja mitte-kanooniliste küsimuste analüüs ingliskeelses podcast'is"
[PDF] Heike Olmre (Tartu Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Renate Pajusalu)
"Suuruse mõistestamine kõrgusena sõnade kõrge, suur, kõrgenema, suurenema, kasvama, tõusma, kasv ja tõus kasutuse põhjal"
[PDF] Sille Midt (Tartu Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Külli Habicht)
"Ajalist algusfaasi väljendavate kaassõnade kujunemine ja kasutus"
[PDF] Katrin Tombak (Tallinna Ülikool, magistritöö, juhendaja Margit Langemets)
"Kakskeelne leksikograafia 21. sajandil: teooria ja praktika eesti-rootsi sõnaraamatu näitel"

• "Ood eesti keelele" klippide vaatamine
• 2. plokk 13.15–14.55, juhatab Katrin Tombak
[PDF] Eda Koppel (Tallinna Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Annika Hussar)
"Eesnimi 1940.–1950. aastaid kujutavates Eesti mängufilmides"
[PDF] Anna Edela (Tartu Ülikool, bakalaureusetöö, juhendaja Mariko Faster)
"19. sajandi eesnimemuutused Kodavere ja Lüganuse kihelkonna näitel"
[PDF] Andra Annuka (Tartu Ülikool, magistritöö, juhendaja Tiit Hennoste)
"Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses"
[PDF] Eveli Makko (Tallinna Ülikool, magistritöö, juhendaja Reili Argus)
"Väljamõeldud grammatilise tunnuse omandamine 8aastastel lastel"
[PDF] Pirgita-Maarja Hallas (Tartu Ülikool, magistritöö, juhendaja Mare Kitsnik)
"Mängustatud õppetegevuste mõju üheksanda klassi õpilaste suhtumisele eesti keele kui teise keele tundidesse"

"Avasõna: keeleretk Riiast Tartusse" – Jüri Valge (Emakeele Selts)
"Keel on mõtte ja ilu kodupaik ja luuletaja selle hoidja" – Krista Aru (Tartu Ülikool)
"Keelepoliitika sõlmprobleemid rohujuurest riigini" – Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikool)
"Keel, milles me haridusest räägime" – Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikool)
"Eesti keel kirjanduse kaudu väärtushinnanguid kujundamas" – Sandra Oksaar (Jaan Poska gümnaasium)
Filmi "Keeleretk Riia-Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel" esmaesitus – Reigo Metsik (Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium) jt Tartu gümnasistid

Jüri Viikberg "Paul Kokla 90. Tähelepanuväärse keelemehe tähelepanuväärne tähtpäev"
Reili Argus "Silvi Vare 80. Sõnaperega ja sõnapereta"
Lembit Vaba "Enam kui leivatöö. Väino Klaus 70"

• Ulvi Meier (Kuusalu) "Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi"
• Sulev Valdmaa (Kuusalu) "Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?"
• Hannu Remes (Kajaani) "Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased"
• 15.30–16.30 SÖÖGI- JA SUHTLUSPAUS (võimalus käia Kuusalu kalmistul E. Ahrensi haual)
• Jüri Valge (Tartu) "Lauri Kettunen ja Emakeele Selts"
• Auli Hakulinen (Helsingi) "Eesti keele grammatika 1993 – Iso suomen kielioppi 2004 – Eesti keele varamu 2017: kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja innovatiivsuse vahel"
• Vaba mõttevahetus; konverentsi lõpp orienteeruvalt kell 18.

Kell 18.00 lauritsapäeva jumalateenistus Kuusalu kirikus
Kell 19.00 XXXIII rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert Kuusalu kirikus

Konverentsi korraldasid Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts ja Kuusalu vallavalitsus.

TLÜ teaduskeelekeskuse algatusel koostöös Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsiga tuleb Paides arvamusfestivalil "Meie tuleviku" alal arutelu: Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui elurikkust? Kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust?

Arutelu juhib Toomas Kiho (ajakirja "Akadeemia" peatoimetaja), arutlusringis osalevad Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor, Eesti keelenõukogu liige), Jakob Kübarsepp (Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti Inseneride Liidu liige), Gerhard Lock (Tallinna Ülikooli muusikateaduse lektor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant), Helle Metslang (Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, Eesti keelenõukogu liige), Peep Nemvalts (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja).

Eesti keele aastal arutleti:
• milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet;
• mil määral näitab hariduse headust keele täpsus ja selgus;
• kuidas arendada kõrgkoolides teaduskeeleõpet;
• mida teha, et õppejõude-teadureid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid uurimusi, õpikuid ja terminitööd?

Arutelualalt teeb ülekande ERR.

Avasõnad Helle Metslangilt
Tiit Hennoste "Allkeeled. 20 aastat hiljem"
Andriela Rääbis, Tiit Hennoste, Andra Rumm "Jumala värdjas mutt. Negatiivsete emotsioonide väljendamine suulises argisuhtluses"
Kirsi Laanesoo "omggggggggg:D:D:D:D:D. Emotsioonide väljendamisest netikeeles"
Arutelu ja sirutuspaus
Tõnu Tender "Etüüd slängi näost: kriimus koon või klants sihverplaat?"
Peep Nemvalts "Sõnakas või sõnatu eesti teaduskeel?"
Eva Velsker, Mart Velsker "Ilukirjanduse keel ja selle enneolematud võimalused"

Konverentsi järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

Riia-Tartu keeleretk 08.06–15.06.2019 [PDF] KAVA Palume keeleretke käigus peetud ettekannete kokkuvõtteid mitte tsiteerida, kuna tegemist on tööversioonidega. • 08.06 Riia Eesti Vabariigi suursaatkond [PDF] Jüri Valge [PDF] Kristi Metste [PDF] Risto Järv [PDF] Guntars Godinš [PDF] Triin Jürgenstein • 10.06 Võnnu Jaani kirik [PDF] Ilmar Tomusk Ago Pajur [PDF] Tiit Rosenberg [PDF] Tuuli Tuisk • 11.06 Rubene kirik [PDF] Külli Habicht [PDF] Heiki Valk [PDF] Taavi Pae [PDF] Mariko Faster • 12.06 Valga muuseum [PDF] Tiit Rosenberg Aive Aru-Raidsalu [PDF] Janika Kronberg [PDF] Jüri Viikberg [PDF] Lembit Vaba • 13.06 Rõngu rahvamaja Mari-Liis Vanaisak [PDF] Külli Prillop [PDF] Mart Velsker [PDF] Jüri Valge [PDF] Kadri Koreinik

Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus
Ettekanded (juhatas Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang)

• Sirli Zupping (HTMi keeleosakond), "Oskuskeelekorraldus – kuidas edasi?"
• Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (Inseneride Liit), "Terminiarendusest inseneriteaduste alal"
• Toomas Kukk (Looduseuurijate Selts), "Uute eestikeelsete taimenimetuste sünniloost"
• Tiina Soon (Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakond), "Terminikirje osised – kahe silma vahelt välja"

tervitused (Indrek Kesküla, Jüri Valge, Piret Kärtner)
ettekanded (Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Aava, Andra Kütt, Riina Reinsalu, VMG õpilased)

Muusikaline tervitus Eesti Muusikaakadeemialt
Tervitused:
Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja
Emakeele Seltsi esindaja Jüri Viikberg
Ettekanded:
Heikki Haljasorg "Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil"
Mikk Metsmägi, Tallinna Toomkooli 7p. klassi õpilane; juhendaja Iris Metsmägi "Kümme Eesti keelemeest"
Sanne Säär, Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja: Terje Varul "Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas"
Sulev Valdmaa "Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja"
Kristiina Ross "Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada"
Aivar Põldvee "Külakeelest ja kirikukeelest"
Rasmus Puur "Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana"
Konverentsi juhatas Tõnu Tender; korraldasid Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.

[PDF] 2019. aasta koosoleku protokoll

I. Akadeemiline ettekanne "Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes". ESi juhatuse liige Miina Norvik
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta (2018) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Mei
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
3. Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus
4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
5. Tõstatuvat

Avasõnad
Tervitused:
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Ettekanded:
"Eesti keel kui hariduskeel" – Martin Ehala, Tartu Ülikooli professor
"Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel" – Raimo Raag, Uppsala Ülikooli professor
"Eesti keel ja Eesti majandus" – Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikooli professor
"Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt" – Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

Esitleti akadeemiku ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu raamatut "Eesti keele sada aastat" ning Uppsala Ülikooli professori Raimo Raagi raamatut "Välis-Eesti sada aastat", mis ilmusid raamatusarjas "EV100".

Korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond.

Järelvaadatav Postimees-online kaudu.

Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu. Konverentsi ja debatti juhtis Toomas Kiho.

Tervitused:
Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas (videotervitus)
HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner
Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutasid president Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt.
Ettekanded:
Ülle Madise "Meie väärtuslik salakeel"
Urmas Sutrop "Keeleseaduse väärtused"
Tõnu Tender "Keeleseadus (1989): loits, manifest, õigusakt"
Mart Rannut "Eesti keeleseadus võrdluses"
Ilmar Tomusk "ENSV keeleseaduse sätted 30 aastat hiljem"

Järgnes erakondade esindajate väitlus keelepoliitika küsimustes:
vt järelvaadatavat ERR-i ülekannet

2018

"Üks keel, sada kihti"
Fraseoloogiateemaline kõnekoosolek 27.11.2018 Eesti Keele Instituudis

[PDF] Ene Vainik "A nagu antonüüm"
[PDF] Renate Pajusalu "Mõni mõis ja üks kama kõik: hulgasõnad fraseologismides"
[PDF] Asta Õim "Kellele neid vanu väljendeid tarvis on!"

Asta Õimu väljendivara vihikute kasseti esitlus.

Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu "Kes see sõidab üle sildade?"
Raili Pool ja Renate Pajusalu "Valgeid noppeid ülikoolist"
Jüri Valge "Emakeele Selts ja Eesti keeleajakirjad"

Keelehuviliste gümnaasiuminoorte keelelaagris tutvustasid eri põlvkondade keeleinimesed Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja terminikomisjonidest oma eriala, samuti korraldati arutelusid, mänge, võistlusi. Lähemalt kõneldi mõistepuu koostamisest, toidusõnavarast, õiguskeelest ja selge keele põhimõttest, emakeeleolümpiaadist jm, sai kätt proovida loovkirjutamises ja Vikipeedia artikli koostamises ning teadmisi paljudel muudel huvitavatel ja silmaringi laiendavatel teemadel.

Eelmistel aastatel on keelelaager toimunud Piusal (õigekeelsusest), Käsmus (sõnavarast), Äksis (lausetest), Voorel (nimedest), Viljandimaal Männikul (stiilist), Nina külas (Eesti vabariik 100). Keelelaagri teema on valitud seostuvalt sama õppeaasta emakeeleolümpiaadi teemaga.

KAVA (PDF)

Tänavu tuli kuni 200-sõnaline kokkuvõte teha Mart Meriste tekstist "Saastamise olemus".
Esimene auhind: Hindrek Lootus.
Kaks teist auhinda: Aljona Karpuhhin ja Riina Kallas.
Kaks kolmandat auhinda: Kerttu Kaldoja ja Arlentin Laisaar.
Kolmas auhind ja parima kooliõpilase eriauhind: Liisa Tõns Rapla Riigigümnaasiumist.

TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

Võistluse statuut (PDF)

Avasõnad. Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees
[PDF] Evelin Kütt (Tartu Ülikool; juh Birute Klaas-Lang)
Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe – kuidas eesti keelt õpetades leida ja kasvatada Eesti sõpru?
[PDF] Liis Reile (Tartu Ülikool; juh Birute Klaas-Lang)
Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon
[PDF] Kristo Toots (Tallinna Kristiine Gümnaasium, juh Helmi Kelle)
Esimese eestikeelse Piibli mõju eestlusele ja eesti kirjakeelele
[PDF] Annika Pant (Tartu Ülikool; juh Külli Habicht ja Helle Metslang)
Asesõnade keegi, miski, kumbki käändevormide varieerumine eesti kirjakeeles
[PDF] Linda Freienthal (Tartu Ülikool; juh Kristiina Vaik ja Kadri Muischnek)
Pronominaalsete viitealuste analüüs asendussõnade suhtes käsitsi märgendatud korpuses

Sulev Valdmaa avasõnad "Ahrensi mälestuse jäädvustamisest"
Rein Veidemann "Eesti põhilaused ja tüvitekstid"
Ene Vainik "Pühad ja pahad tunded"
Enn Ernits "Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes""
Mart Rannut, Jaan Bärenson "Aja, või asjakohane keel? Uue piiblitõlke väljakutsetest"
Mariina Viia (TÜ) ja Vallo Ehasalu, Ingmar Kurg, Siiri Rebane, Riina Ruut, Toomas Schvak (Eesti Kirikute Nõukogu) "Ususõnastiku koostamise põhimõtetest"
Koguteoste "Eesti Vabariik 100" ja "Republic of Estonia 100" tutvustamine

Avasõnad Helle Metslangilt
[PDF] Kadri Vider "Eesti keeletehnoloogia: kellele ja milleks"
Tiina Soon "Terminoloogia terviseseisund"
Mart Rannut "Narva keel ja meel"
Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang "Kõrghariduse rahvusvahelistumine ja oma keel: Eesti muu Euroopa peeglis"
Ilmar Tomusk "Eesti keel all vasakus nurgas"
Tõnu Tender "Maine asi. Eesti keele maine ja selle kujundamine"

KAVA: EKI keelekalender

Santeri Junttila "Soome keele uuenduslik etümoloogiline võrgusõnaraamat"
Sven-Erik Soosaar "Noolest droonini – eesti juursõnade ajaloost"
Karl Pajusalu "Eesti keele sada aastat"

2017

Eesti keele kestlikkus avatud maailmas
Kõnekoosolek 14.12.2018 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis

Kadri Koreinik "Keelepoliitika ja riik üleilmastumisajastul: Eestist ennekõike"
Anastassia Zabrodskaja "Eesti keele kestlikkus kakskeelsetes peredes mujal ja meil"
[PDF] Martin Ehala "Kool ja kolm kohalikku keelt"
Birute Klaas-Lang "Eesti keele kestlikkus kõrghariduses – kas keti kõige nõrgem lüli?"

Halliki Põlda "Uurija kriitiline pilk juhendamist kirjeldavatele tekstidele"
Helin Puksand "Eesti kool ja emakeeleõpetus"
Merilin Aruvee "Tekstid põhikoolis: kirjaoskuse sõlmküsimusi"

Laagris esinesid ettekandega: Riina Koolmeister, Katrin Kern, Fred Puss, Karl Pajusalu, Irina Külmoja, Jaanus Vaiksoo, Martin Ehala ning Ann Siiman ja Lauri Linask.

KAVA

Kristina Zubkova videolingid:
esimene päev https://www.youtube.com/watch?v=h_ddlcWSomQ
teine ja kolmas päev https://www.youtube.com/watch?v=4OojNv_3f1E
Juhan Liivi muuseumis https://www.youtube.com/watch?v=BBUkE98bT9s
emakeelelaagri kokkuvõte https://www.youtube.com/watch?v=lQFNbU2D3VU

Anu Haak "Loode-Harjumaa murrakute kogumisest ja uurimisest"
Ellen Niit "Murdesõna sõnastikus"
Liis Ermus "Kuidas uurida murdeid kodust lahkumata"

Esitlemisel võtsid sõna autor ja toimetajad.

Tööstusettevõtte kategooria võitja: OÜ Hiire Õnn; ära märkida ka Taruvabrik OÜ ning Tormitehnika OÜ

Teenindusettevõtte kategooria võitja: Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ); ära märkida ka Tuuletuka OÜ ning OÜ Upitaja

Vabaühenduse kategooria võitja: Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand); ära märkida ka Töötuba Ratastel MTÜ ning MTÜ Loodusring

Aasta uustulnukas: MTÜ Rabarber; ära märkida ka OÜ Võitleja ning Südamepesa OÜ

Ettevõttenime võistlus "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" sai alguse 2016. aastal ja toimub teist korda. Võistlust korraldab Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keelenõukoguga. Eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang: "Hea eesti ettevõttenime võistlus sai alguse aasta tagasi Eesti Keelenõukogu ja Emakeele Seltsi ühise algatusena. Suur huvi võistluse vastu näitas, et õnnestunud nime ja seda kandvat ettevõtet väärtustatakse. Ootame ka sel aastal nimesid, mis on eestipärased ja kujundlikud ning kajastavad ettevõtte eripära."

Võistluse statuut (PDF)

Esimene auhind: Mare Kitsnik
Teine auhind, parim võistkond, parim õpilane: Lauri Lepik, Kevin Pedras
Kolmas auhind: Hanna Marrandi, Enely Ernits, Alissa Eksin

TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

Võistluse statuut (PDF)

Avasõnad. Jüri Viikberg, Emakeele Seltsi aseesimees

I plokk "Süntaks ja semantika"
Mari Aigro (Cambridge'i Ülikool, juhendaja dr Jim Blevins)
[PDF] "Polaarsed küsisõnad ja nende allikad – diakrooniline uuring ja mudel"
Tiina Vahtras (Tallinna Ülikool, juhendaja Katrin Aava)
[PDF] "Vaesuse metafooride kognitiivsed ja sotsiaalsed tähendused 2016–2017. a meediatekstide näitel"
Aimi Pikksaar (Tartu Ülikool, juhendaja Ann Veismann)
[PDF] "Katsed ja mitmemõõteline statistika polüseemia uurimisel"

II plokk "Foneetika"
Enel Põld (Tartu Ülikool, juhendaja Pire Teras)
[PDF] "Pika vokaali järgse konsonandi hääldus ühesilbilistes /i/-tüvelistes sõnades eesti murretes"
Katrin Leppik (Tartu Ülikool, juhendaja Pärtel Lippus)
[PDF] "Eesti keele vokaalikategooriad hispaania ja eesti emakeelega katseisikute tajus"

Ettekanded:
[PDF] Karl Pajusalu "Ei saa me läbi liivita..."
[PDF] Annekatrin Kaivapalu "Analoogia keeles ja keeleõppes"
Tõnu Tender "Mati Hint Keele ja Kirjanduse Instituudi "kirja pandud asjade maailmas""
Jaak Urmet "Keelekasutus. Vastalise märkmeid"

Emakeele Seltsi toimetiste sarjas ilmunud ESi auliikme Enn Ernitsa mahuka artiklikogumiku "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" esitlus.
Ettekanded:
Enn Ernits "Meenutusi sõnateedelt"
Karl Pajusalu "Enn Ernits keelte radadel"

Ettekanded:
Andres Andresen (ÕES) "Ahrensi aeg"
Kristiina Ross (EKI, ES) "Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi kohast eesti kirjakeele loos"
Hannu Remes (ESi välisliige) "Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot"
Mati Hint (ES) "Eesti ortograafia ei vaja oma kaht põhireeglit"
[PDF] Fred Puss (ÕES) "Uue kirjaviisi kasutamisest kirikuraamatutes"
[PDF] Maire Raadik (EKI, ES) "Tänapäeva õigekirjalahingud"

Üritust korraldasid Laurentsiuse Selts, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts.

Laurentsiuse Seltsi fotoalbum: http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/sets/408085/

Avasõnad. Jüri Valge
[PDF] Asta Õim "Kujundsõnast eesti fraseoloogias"
Ann Veismann "Ajametafooridest eesti keeles"
Reet Hendrikson "Ikka sõja- ja kujundkeele ristteel"
Ekaterina Kornilitsina "Metafooride tõlkimisest kognitiivse keeleteaduse seisukohalt"
Kadri Muischnek "Püsiühendid keeleressurssides"
[PDF] Piret Voolaid "Kujundiloomest eesti mõistatuste alaliikides"

Valdek Palli 90. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolekul esinesid:
Marja Kallasmaa "Valdek Pall ja kohanimed"
Jüri Viikberg "Valdek Pall murdesektoris ja sõnaraamatuga"
Jaan Õispuu "Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid"
Natalia Abrosimova "Valdek Pall, ersa keele austaja"

Järgnesid ersa rahvalaulud ja suupisted ersa kultuuriühingult Sjatko. Koosolekuga kaasnes näitus Valdek Palli elust ja tegevusest.

AVASÕNAD
Reet Kasik "Ellen Uuspõld teadlase ja õppejõuna"
ETTEKANDED
Auli Hakulinen "Fennistiikan muuttuminen ja sen rajat"
Helen Plado "Eesti keele des-konstruktsiooni tegija"
Katrin Olhovikov "Vastandav rinnastus eesti ja vene keeles"

I. Akadeemiline ettekanne "Millest räägib hääl". Hille Pajupuu
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 96. tegevusaasta (2016) ülevaade. ES-i teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
3. Liikmeksoleku küsimusi (auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus)
4. ES-i juhatuse korraline valimine
5. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
6. Tõstatuvat

Riho Grünthal (Helsingi ülikool) "Terra incognita akadeemiline avastusretk"
Johanna Laakso (Viini ülikool) "Birute ja mitmekeelne ajamasin"
Martin Ehala (Helsingi ülikool ja Tartu ülikool) "Birute ja Margaret: kontrastiivne analüüs"
Ann Veismann, Anni Jürine, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Ilona Tragel (Tartu ülikool) "Eesti taeva tähendused"

Konverents oli pühendatud varalahkunud keeleteadlase
Katre Õimu (25. VIII 1970 – 20. VII 2016)
mälestusele. Ettekanded haakusid Katre Õimu tegevusvaldkonade ja uurimisteemadega: kognitiivne lingvistika ja fraseoloogia, morfosüntaks ja sõnaloome, semantika ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatse analüüsi vahendite arendamine.

Konverentsi kava ja koduleht on veebiaadressil http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2017/keel/

2016

Milleks meile küsilaused?
Kõnekoosolek 14.12.2106 Tartu ülikooli Veski auditooriumis (139)

Tiit Hennoste "Suulise keele tervikkäsitlus ja küsimused selle sees. Lause ja küsimus"
Andriela Rääbis "Sa aput kurki tahad või? Pakume küsilausega"
Kirsi Laanesoo "Miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilaused"
Andra Rumm "Miks me oma küsimused ringi teeme?"

Pire Teras (TÜ) "Kuidas kõnesituatsioon mõjutab häälduse varieerumist"
Hille Pajupuu ja Rene Altrov (EKI) "Hääle meeldivusest"
Härmo Saarm (ERR) "Mis kellelegi raadiohääles meeldib? Miks?"

KAVA (pdf)

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja ettevõttenime võistluse, mille eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele.

Auhinnad
Statuut

Esimene auhind (150 eurot): Aljona Karpuhhin.
Kaks teist auhinda (75 eurot): Jüri Liiv ja Alois Andreas Põdra.
Kaks kolmandat auhinda (40 eurot): Katariina Kägu ja Ene Säinast.
Parima kooliõpilase eriauhind (50 eurot): Tallinna 21. kooli õpilane Alois Andreas Põdra.
Parima võistkonna eriauhind (50 eurot): Robert Metsik ja Loretta Aganits.

Eraldi tuleb ära märkida Tallinna 21. kooli väga head esinemist, kelle kaheksast osalejast jõudsid kaks auhindadele.

Kokku võttis võistlusest osa 127 inimest. Kokkuvõetavaks tekstiks oli tänavu soomerootsi kirjaniku Emma Juslini auhinnatud essee, mis Postimehes kandis pealkirja "Mul on Eestisse lootusrikas usk". Töid hindasid Tiit Hennoste (žürii esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge.

Statuut

ESi tervitus Helle Metslangilt
I osa. Keel luubi all
Mirjam Ruutma (TÜ): Kaassõnad eesti murretes
PDF Laura Tüüts (TLÜ): Episteemilise modaalsuse markerite tõeväärtuse tajumine arvatavasti, võib-olla ja äkki näitel
PDF Kairit Tomson (TÜ): Panema-verbi polüseemia ja kasutus grammatilistes konstruktsioonides
PDF Liina Pärismaa (TÜ): Christoph Blume keelekasutuse eripärast

II osa. Keeled kaardil ja kasutuses
PDF Siim Antso (TÜ): Digitaalsed kaardiandmed dialektoloogias
Anu Seppa (TÜ): Kirjutaja tekstiosalisena riigieksamikirjandites
Ekaterina Kornilitsina (TÜ): Lähenemisviisid metafooride tõlkimisele telesaate "Pealtnägija" eesti-vene tõlgete näitel
Anna-Olga Luga (TÜ Narva kolledž): Sillamäe elanike eesti keele õpe
PDF Eda-Riin Leego (TÜ): Vene eesnimede mugandamine komi keelde

Valve-Liivi Kingisepp "Kuidas tuli õ täht eesti kirjakeelde?"
PDF Kersti Taal "Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses"
PDF Fred Puss "õ-tähe kasutusele võtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades"
Kristiina Praakli "õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele"
PDF Pire Teras "õ häälduse varieerumine"
Taavi Pae "Kuidas õ-hääliku piir jõudis Regio atlasesse?"

Korraldajad: Emakeele Selts koostöös Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond).

Heli Laanekask "Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest"
Külli Prillop "Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles"
Tiit-Rein Viitso "Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal"
Miina Norvik, Valts Ernštreits "Uus liivi grammatika"
Karl Pajusalu "Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana"

Järgnes Eduard Vääri liivi uurimuste kogumiku "Liivi rahva keel ja meel" esitlus

Helle Metslang "Reet Kasik sõnas ja pildis"
Kersti Lepajõe "Reet Kasik tekstide taustal"
Krista Kerge "Märgas, keelekas, kõnekas, igamatu ja teised"

Kava:
Avasõnad
Kiltsi mõisakooli õpilaste etteaste
Merekeele nõukoja sünd ja MerLe. Uno Laur, kaugsõidukapten, F. J. Wiedemanni preemia laureaat 2016
Terminid õppetöös ja Mereviki. Tauri Roosipuu, merekeele nõukoja liige, TTÜ Eesti Mereakadeemia 3. kursuse üliõpilane
Merekeele nõukoja töö tänapäeval ja oskussõnade propageerimine merekoolis. Peedu Kass, Eesti Merekooli nõukoja esimees
Kohavaim Tõnis Vilu luules. Hannamari Soidla ja Simoona Must, VMG õpilased (juhendaja Indrek Lillemägi)
Tänapäevased terminoloogiatööriistad. Kaisa Kesküla, EKI vanemterminoloog
Laureaaditamme istutamine. Esineb VMG tütarlastekoor (juhatab Ly Ipsberg)

Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Väike-Maarja Gümnaasium

I. Akadeemiline ettekanne "Kas mõistatused sobivad murdesõnavara allikaks?". Arvo Krikmann
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 95. tegevusaasta (2015) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
3. Liikmeksoleku küsimusi
4. Keeletoimkonna vanema korraline valimine
5. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
6. Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöövõimalustest
7. Tõstatuvat

Esimesel kohtumisel kuulati Helle Metslangi esitlust "Kuhu kuulub eesti keel?" ja seejärel arutati täpsemalt, milliste tunnusjoonte järgi ja kuhu võiks eesti keelt paigutada. Vestluse aluseks on samanimeline artikkel

Kuhu kuulub eesti keel

Marja Kallasmaa "Teke, lähtekoht, põlvnemine ja Eesti külanimed"
Peeter Päll "Kohanimeraamatust perekonnanimeraamatuni"
Annika Hussar "Meie aja eesnimed"

2015

GGG poolsajand
18.12.2015 Tartu Ülikooli peahoones J.V. Veski auditooriumis

I. GGG ja GGGlased tänase pilguga
Jüri Valge "Pool sajandit GGG sünnist"
Mati Erelt "GGG ja eesti keele süntaksi uurimine"
Mati Hint "GGG katkestuste kultuuri ajas"
Tiit-Rein Viitso "Keeleajalugu ja ajalugu"
Haldur Õim "Keel, keelevõime, keelekasutus, suhtlus. Uurimine, kirjeldamine, modelleerimine"
Arvo Krikmann "Sõnaus ja tema sõbrad"
Leo Võhandu "Linzbach, Rätsep ja Wu"
Mare Koit "Netikommentaatorite debatt ja selle automaatse analüüsi võimalused"
Tõnu Tamme, Addi Rull, Leo Võhandu "Eesti põhiseaduse ja Huno Rätsepa raamatu koht eesti kirjandusmaastikul"
Helle Metslang "GGG veebilehe tutvustus"
II. GG ja muud suunad teel homsesse
Karl Pajusalu sissejuhatus
Merilin Miljan "Süntaksi formaalsed uurimismeetodid 21. sajandil"
Martin Aher, Renate Pajusalu "Formaalsemantika hetkeseis"
Külli Prillop "Generatiivsest fonoloogiast optimaalsusteooriani"
Martin Ehala, Kuldar Taveter "Eesti keelekeskkonna agendipõhine modelleerimine"
Arutelu (juhatab Karl Pajusalu)

Vana kirjakeele päevaga tähistati ESi auliikme emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva. Üritusel esitleti TÜ kirjastuse väljaandena ilmunud raamatut "Heinrich Stahli tekstide sõnastik", mis on pühendatud teenekale vana kirjakeele uurijale Valve-Liivi Kingisepale ja mille valmimisel on juubilaril olnud oluline osa.

Jaak Peebo "Valve-Liivi Kingisepp 80"
Marju Lepajõe "Vana kirjakeele uurimine ja teoloogia"
Külli Habicht, Külli Prillop "Heinrich Stahli tekstide sõnastik"
Valve-Liivi Kingisepa lõppsõna

Keelehuvilised gümnaasiuminoored kogunesid keelelaagrisse "Nipitiri. Räägime nimedest", kus eri põlvkondade keeleinimesed Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ja Eesti Keele Instituudist kõnelesid oma erialast: Fred Puss perekonnanimedest, Liina Paales viipenimedest, Marit Alas ja Tiina Laansalu kohanimedest, Janika Kronberg nimedest eesti kirjanduses, Peeter Päll linnakohanimedest ja nimekorraldusest, Risto Järv nimedest rahvapärimuses, Helen Plado nimeteemalisest emakeeleolümpiaadist.

Tervitus ESi juhatuse esimehelt Helle Metslangilt
I plokk "Omandatavast ja õpitavast keelest", juhatab Andra Rumm
II plokk "Kirjutatavast ja kõneldavast keelest", juhatab Andra Kütt
KAVA

Helle Metslang, Külli Habicht, Karl Pajusalu "Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis"
Renate Pajusalu, Maret Kaska, Birute Klaas-Lang, Karl Pajusalu, Anu Treikelder, Virve-Anneli Vihman "Palved ja küsimused eesti, leedu, prantsuse, soome ja vene keeles"
Miina Norvik "Oleviku kaudu minevikust tulevikku"

Kõnekoosolekuga tähistati prof Helle Metslangi 65 aasta juubelit.

Avasõna. Helle Metslang
Ettekanded:
Kadri Vare "Keeleressurssidest Eesti Keeleressursside Keskuses ja keeletehnoloogia saavutustest riikliku programmi raames"
Heiki-Jaan Kaalep "Morfoloogiline analüüs kui tehniline ülesanne"
Kadri Muischnek "Automaatne süntaksianalüüs ja analüsaatori veebiliides"
Kadri Sõrmus ja Siim Karnö "Emakeeleõppija korpus EMMA ja mõnda, mis seal sees leida on"
Margit Langemets "EKI keelevara ja moodne aeg"
Kristian Kankainen "EKI e-keelenõust"
Liis Ermus "EMSUKA heliarhiivi digitaalsed võimalused"

Konverentsi järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

Lembit Vaba "Etümoloogialainel"
Enn Ernits "Eesti-ingeri isikunimedest läbi aegade"
Ojārs Bušs "Suomalais-ugrilaisista lainasanoista latvian kirjakielessä"

Lembit Vaba artiklikogumiku "Sõna sisse minek" esitlus

Avasõnad. Kadri Sõrmus
Tervitus. Indrek Kesküla
Noor Väike-Maarja luule. VMG õpilased (juhendaja Indrek Lillemägi)
Leelo Tungal on LEELO TUNGAL. Irma Raatma
Keel ja meel laste loodud muinasjuttudes. Leelo Tungal
Keel ja luule. Märt Väljataga
Laureaaditamme istutamine. Esineb VMG tütarlastekoor (juhatab Ly Ipsberg). Ühispildistamine

Korraldajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Väike-Maarja Gümnaasium

Tervitused: akadeemik Karl Pajusalu (Emakeele Selts), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituut), Sulev Valdmaa (Laurentsiuse Selts)
Mati Hint "Ahrensi ortograafia on eesti identiteedi oluline koostisosa"
Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna vilistlaskoor esitab eesti autorite loomingut (E. Tubin, V. Tormis, R. Ritsing, V. Reiman)
Heli Laanekask "Ahrensi grammatikast Wiedemanni pilgu läbi"
Toomas Paul "Probleemidest piibli tõlkimisel"
Korraldajad: Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool.

I. Akadeemiline ettekanne "Eesti ja Soome emakeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste motivatsioon ja kutsumus saada õpetajaks". Kersti Lepajõe ja Satu Grünthal
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 95. tegevusaasta (2014) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Liikmeksoleku küsimusi
4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
5. Tõstatuvat

Maria Tuulik, Kristina Koppel "Eesti keele põhisõnavara sõnastiku elektrooniline liides"
Jelena Kallas "Korpusleksikograafia väljavaateid eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel"
Tõnis Nurk "Sõnaraamatute märksõnade tähenduste ühestamisest"

2014

Emakeele Seltsi keelelaager "Üks ilus eestikeelne lause"
20.–22. oktoober 2014

Kristiina Bernhardt "Kaks eesti keele õpikut muulastele ja keeleõppe diskursus 1930ndatel"
Andra Kütt "Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele"
Anna Verschik "Ukraina keelesituatsioon sotsiolingvisti pilgu läbi"

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Ettekandega esinesid Minna Kuslap, Gerli Lokk, Elisabeth Israel, Brita Siimon, Kais Allkivi, Olle Sokk, Mirjam Ruutma, Katrin Leppik.

Kava pdf-ina

Pire Teras "Veel kord saarte aktsendist"
Kristiina Ross "Heinrich Stahli lauluraamatu kiituseks"
Karl Pajusalu "Edela-Eesti eesti keeles ja keeleteaduses"

Helle Metslang "Mis teoksil: eesti keele tervikkäsitlused ja akadeemiline grammatika"
Pire Teras ja Eva-Liina Asu-Garcia "Foneetika tervikkäsitlus"
Reet Kasik "Sõnamoodustuse tervikkäsitlus"
Ann Veismann "Värske pilk määrusele"
Annika Kilgi "Morfoloogiakirjelduse valikutest"
Tiit Hennoste ja Andriela Rääbis "Suuline eesti keel. Tervikkäsitluse sisukord"

Uurimisteema tutvustus – Martin Ehala
Eesti keelepoliitika ülevaade – Tõnu Tender
Eestikeelsed keskkonnad ja kakskeelne Tallinn – Kadri Koreinik
Vene keele dominandiga Ida-Virumaa – Anastassia Zabrodskaja
Eestikeelsed keskkonnad Soomes – Kristiina Praakli

Avasõnad Karl Pajusalult
Valve-Liivi Kingisepp "Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses"
Heili Orav "Sõna seob sõna"
Siim Antso "Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast"

P.S. Tänavusel aastakoosolekul 28.03.andis Raimo Raag seltsile üle Saareste enda kommentaaridega eksemplari mõistelisest sõnaraamatust.

"Avasõnad". Jüri Valge
"Tervitus". Indrek Kesküla
"Väike-Maarja õpilaste keelehoiakutest". Maria Olonen
"Arvo Krikmann – Väike-Maarjast pärit teadusemees". Irma Raatma
"Huumori mitmekesisusest". Arvo Krikmann
"Emakeel kui kultuuripärand". Marju Kõivupuu
Laureaaditamme istutamine

I. Akadeemiline ettekanne "Laps, keel ja grammatika ehk mis on eesti keele omandamises erilist". Reili Argus
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 94. tegevusaasta (2013) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni liige Mari-Liis Kalvik
3. Liikmeksoleku küsimusi
4. Keeletoimkonna vanema valimine
5. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
6. Tõstatuvat

Hille Pajupuu "EKI-st"
Maire Raadik "ÕS-ist"
Peeter Päll "Kohanimeuurimisest"
Jüri Viikberg "Murdeuurimisest"

Avasõnad
Annika Kilgi: toimetamise juured
Mihkel Mõisnik: kirjastuse vaade
Helen Kõrgesaar: vabakutselise vaade
Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk: tulevase keeletoimetaja vaade
Jaanus Vaiksoo: autori vaade
Arutelu

Marga Lvova "Keelest endast, õpilastest, õpikutest ja muustki"
Paula Sajavaara "Viivin kanssa yhtä matkaa: pitkäaikaisesta ystävyydestä ja terminologiatyöstä"
Krista Kerge "Eesti keel. Kestev olevik ja perspektiivid"
Viivi Maanso "Aastate eest"
Õnnitlused ja tervitused

2013

Pärnu muuseumi ja Emakeele Seltsi ühine keelepäev
5.12.2013 Pärnu muuseumis (Aida 3)

Aldur Vunk "Estofiilid ja Pärnu"
Karl Pajusalu "Pärnumaa kohanimed ja keelendid S.H. Vestringi sõnaraamatus"
Külli Habicht "Rosenplänteri "Beiträgede" tähtsus omas ajas ja tänapäeval"
Katrin Nielsen "Keeleküsimusest Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetuses 1867–1873"

Kai Tafenau "Habent sua fata manuscripta – Johannes Gutslaffi piiblitõlke saatusest"
Ann Metslang "Osastava käände vormide kasutamisest eesti kirjakeeles"
Valve-Liivi Kingisepp "Meenutusi koostööst tänase juubilariga"

Keelehuvilised noored kogunesid 21.–23.10.2013 Käsmus Laane Pansionis toimuvas keelelaagris "Sõnavara, sõnavarandus", kus eri põlvkondade keele­inimesed tutvustavad oma eriala, korraldatati arutelusid, mänge, võistlusi, vahetati mõtteid ja tunti rõõmu suhtlemisest. Lähemalt kõneldi eesti sõnavara päritolust ja selle uurimisest, tutvustati eesti keele sõnaraamatuid ja räägiti nende koostamisest, samuti eestikeelse terminoloogia arendamisest, eesti sõnamoodus­tusest ja selle uurimisest, eesti isikunimedest, nende uurimisest ja korraldamisest.

17.10.2013 Tallinna Ülikoolis

Mati Hint "Grenzstein ja Veske, Ariste ja Lehiste"
Martin Ehala "Välte käsitlemisest üldhariduses"
Karl Pajusalu "Eesti välted läänemeresoome taustal"

EKI ja ESi kõnekoosolek 08.10.2013 EKI suures saalis.

Külli Habicht ja Külli Prillop "Heinrich Stahli teoste sõnastik"
Marju Lepajõe "Gutslaffi kasust"
Järgneb J. Gutslaffi piiblitõlke esitlus (Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau).

Mis on TUUM? See on teist aastat toimuv võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha maksimaalselt 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist.
Võistlus toimub reedel, 27. ja laupäeval, 28. septembril.

Kuulutus pdf-ina

Tervitused Emakeele Seltsi ja Tallinna Ülikooli esindajatelt
Eduard Odinets "Kirjutamisoskuse arendamine täiskasvanute eesti keele kui teise keele tunnis"
Kairi Lehis "GAPS-testi kasutamisest Eesti laste keelelise arengu mõõtmiseks"
Andra Rumm "mis-küsimustega tehtavad suhtlustegevused suulises argivestluses"
Olle Sokk "Osalausete rinnastamine konjunktsiooniga kuid"
Maarja-Liisa Pilvik "Ulatumise ulatus. Soome keele verbi ulottua tähendused kontekstis"
Triin Todesk "Verbi augmentatiivne võrdlusaste komi keeles"

Jüri Viikberg "Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatikas"
Annika Kilgi "Eduard Ahrensi piiblikeele kriitika"
Lembit Vaba "Mida Siber meile õpetas"

Tiina Söderman "Avasõna"
Jüri Viikberg "Kaalul on rohkem kui Saareste murdeatlas"
Päivi Juvonen "Så lika men ändå så olika. Om kanssa, kans och kaa i talad finska"
Pirkko Nuolijärvi "Kieli, yksilö ja yhteiskunta"
Kristiina Ross "Henricus Stahell, Raimo Raag ja teised tähtsad mehed"
Marje Joalaid "Raagist, Raagi külast ja Vahtsõliinast"
Jüri Valge "Haridus- ja Teadusministeeriumi õnnitlus"
Muud tervitused ja õnnitlused
Tiina Söderman "Kõnekoosoleku lõpetamine"

Urmas Sutrop "Missugused on keeleliste erivajadustega inimeste rühmad?"
Karl Karlep "Kõnepuuete olemus ja avaldumine"
Marika Padrik "Kui laps õpib emakeelt nagu võõrkeelt..."
Ingrid Rummo "Düspraksia – kõnetu inimene suhtluses"
Meelis Mihkla "Subtiitrite helindamine – kas, kuidas, kellele ja miks?"

Konverentsi järel asetatati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

Helle Metslang "Soome-ugri vähemused luubi all"
Kristiina Praakli "Eesti keele kestlikkusest Soomes ja Saksamaal (ELDIA uurimistulemuste valguses)"
Kadri Koreinik "ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal"

Einar Meister "Uusi suundi artikulatoorses foneetikas – 44 aastat hiljem"
Lya Meister "Korpuspõhine eesti keele häälduse uurimine"
Einar Kraut "Eluskõne ja keelenorm ringhäälingu kohtamisplatsil"

Kava ja ettekanded

I. Akadeemiline ettekanne:
Krista Kerge "Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste taustast"
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 93. tegevusaasta (2012) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni esimees Argo Mund
3. ESi juhatuse voliaja üle otsustamine
4. ESi juhatuse liikmete korraline valimine
5. Revisjonikomisjoni liikmete korraline valimine
6. Liikmeksoleku küsimusi
7. Tõstatuvat

Reet Kasik "Spontaansest sõnaloomest tekstiprotsessis"
Silvi Vare "Eesti keele sõnaperede koostamise käigust"
Grethe Juhkason "Võru momentaanide ja frekventatiivide struktuurist ja produktiivsusest"

2012

Keeleuuenduse aastasada
akadeemik Huno Rätsepa juubelikonverents
28.12.2012 Tartu Ülikooli senati saalis

Huno Rätsep "Johannes Aavik 1913. aastal eesti keelt korraldamas"
Kristiina Ross "Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles"
Martin Ehala "Keeleuuendamise piirid ja analoogia"
Karl Pajusalu "Eesti keeleuuendus ja murded"

Ettekanded:
Helle Metslang "Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile" ühendab rahvaid, maid ja teadlasi"
Kadri Koreinik "ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal"
Kristiina Praakli "Eesti keel Soomes ja Saksamaal – peamised uurimistulemused"

Margit Langemets "Semantilised tüübid keelekasutuses ja sõnaraamatus"
Heili Orav "Eesti Wordneti leksikaalne teadmus"
Asta Õim "Mõiste kaudu tähenduseni"

Keelehuvilistele noortele tutvustavad eri põlvkondade keeleinimesed oma ala, korraldatakse arutelusid, mänge, võistlusi, vahetatakse mõtteid ja tuntakse rõõmu suhtlemisest. Lähemalt kõneldakse keelekorraldusest ning õigekeelsuse olemusest, vajalikkusest ja piiridest, keelekorralduse ajaloost, keelenormingute eiramisest kunstilistel eesmärkidel, õigekeelsussõnaraamatu koostamisest, nimekorraldusest, keeletoimetamise õpetamisest, keeleinspektsiooni tööst, EKI keelenõuandla tööst, Emakeele Seltsi keeletoimkonna tööst, arutletakse Emakeele Seltsi noorteühenduse asutamise teemal. Sõna saavad ka Emakeele Seltsi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning emakeeleolümpiaadi korraldajad.

Avasõnad ja tervitused
I plokk KEELEUURIJA MITU PILKU
II plokk EESTI LAUSE
III plokk KAHE KEELE VAHEL
IV plokk LAPS JA KEEL
Lennart Meri filmi "Veelinnurahvas" vaatamine

Laiendatud kava pdf-ina

6.09.2012 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis

Krista Kerge "Õigekeelsus eile, täna ja homme"
Martin Ehala "Veel kord eesti morfoloogia olemusest"
Jüri Viikberg "Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras"
Karl Pajusalu, Pire Teras "Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest"

Marja Kallasmaa "Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale ka"
Urmas Sutrop "Valdek Pall ja eesti keele instituut"
Niina Aasmäe "Valdek Palli töödest mordva keelte alal"
Evar Saar "Viru kohanimede erinevaid tüüpe"
Liina Lindström "TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ning murdekorpus uurimisvõimaluste avardajana"
Jüri Viikberg "Murdesõnaraamatust 1922-2012"

Kell 16 asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

"Minevikupärandit Häädemeestelt: valimik korrespondentide murdetekste". Toimetanud Helju Kaal, Eevi Ross.

Hasso Krull "Kaks kosmoloogiat ja müütiline aeg"
Lauri Pilter "No on see Peipsi siis isegi Peipsi"
Arne Merilai "Keel ja kirjandus"

Nikolay Kuznetsov "Prolatiivi käände semantika komi keeles"
Valentina Semenova "Traditsiooniline maailmapilt ja kujundid mari rahvaastronoomias"
Elena Ryabina "Udmurdi värvileksika kujunemisest"

I. Akadeemiline osa
Helle Metslangi, Karl Pajusalu ja Külli Habichti ettekanne "Küsipartiklite arengust"
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 92. tegevusaasta (2011) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Emakeele Seltsi juhatuse liikmete arvu otsustamine ja lisaliikme(te) valimine
4. Keeletoimkonna vanema valimine
5. Liikmeksoleku küsimusi
6. Tõstatuvat

Kai Tafenau "Vana kirjakeele allikatest Ajalooarhiivis"
Kristel Ress "17. sajandi saksa-eesti sõnaraamatute uurimise eripärast"
Annika Kilgi "Passiivist ja impersonaalist esimestes eesti piiblitõlgetes"

Renate Pajusalu "Haldur Õim – ikka tähendust püüdes"
Tiit Hennoste "Tantsud tähtedega. Prominentide kategoriseerimine netikommentaarides"
Urmas Sutrop "Värvinimede semantikast"
Ilona Tragel, Ann Veismann "Kas elamisel, mõtlemisel ja olemisel on suund?"
Heili Orav, Neeme Kahusk, Kadri Vare "Järeldusi professori liikumisest keeleteaduses"

Tervitused

2011

Wiedemanni grammatika esitlus
20.12.2011
ES esitles Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti keele grammatikat" (tõlkinud Heli Laanekask, toimetanud Ellen Niit).

KAVA pdf-ina

Head ja korrektset eesti keelt peaks valdama iga ülikooli lõpetanu. Et see nii oleks, on Tartu ülikooli kõigis õppekavades aine eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus. Tänavu sügisel täitus viis aastat kõikidele teaduskondadele mõeldud eesti keele õppe algusest Tartu ülikoolis. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Emakeele Selts tähistasid sündmust konverentsiga.

KAVA pdf-ina

I plokk KEEL JA AJALUGU
Jekaterina Mištšenko (Tallinna ülikool) "Johannes Aavik keelekorraldajana Rootsis"
Pille Arnek (Tallinna ülikool) "Hauatähiste ja hauakirjade kujunemine Põhja-Eestis"
Maiu Nurka (Tartu ülikool) "Metafoor ja metonüümia kultuurilehe Sirp 1991. ja 2010. aasta filmi- ja teatriartiklites"
Kerli Prass (Tallinna ülikool) "Saama- ja hakkama-tulevik tänapäeva eesti kirjakeeles"
II plokk KEEL JA KOOL
Triinu Laar (Tartu ülikool) "Suhtluspädevuse arendamise võimalusi gümnaasiumi eesti keele ainekava alusel"
Anni Tammemägi (Tartu ülikool) "Eesti koolinoorte keelehoiakud"
Anni Marie Kunder (Tallinna ülikool) "Emakeelne haridus ja kultuur Krimmi ja Kaukaasia eesti asundustes"

KAVA pdf-ina

Jüri Valge "Eesti keele arengukava esimene pool aastat"
Tõnu Tender "Hunt lambanahas? Võõrkeeled eesti keele arengukavas"
Birute Klaas "Kas eestikeelsel rahvusülikoolil on tulevikku?"
Anna Verschik "Keelepoliitika ja "muulaste" hoiakud: mikrouurimus"

Kadri Sõrmus "Uusimmigrantõpilaste kohanemine Eesti koolis"
Helena Sulkala "Lõuna-Eesti koolilaste keelehoiakuist"
Kadri Koreinik "Keeleideoloogiatest ja oma keelest"

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 954-956

Anna Maria Ülviste "Ütluse pragmaatilise tähenduse mõistmine toimetulekuõppe III kooliastme õpilastel"
Piret Soodla "Eesti laste pildipõhised narratiivid keelepädevuse näitajana üleminekul lasteaiast kooli"
Mairi Männamaa "Verbaalsete võimete hindamine mõistete äraarvamise testi näitel. Testi kasutamine erinevates kontekstides ja gruppides"

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 12, lk 954-956

Tavapärase ürituse kavva kuulusid keeleauhinna 2011. aasta laureaadi Tiit-Rein Viitso ettekanne "Eesti keeleruumi kujunemine" ja auhinnakandidaadi Valve-Liivi Kingisepa ettekanne "Huvitav eesti vana kirjakeel".

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 7, lk 553-554

I. Akadeemiline osa
Annika Kilgi ettekanne "Anton Thor Helle toimetajakäekiri"
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 91. tegevusaasta (2010). ESi teadussekretär Killu Paldrok
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Liikmeksoleku küsimusi
4. 2011. aasta liikmemaksu määramine
5. Seltsi põhikirja muutmine
6. Revisjonikomisjoni valimine
7. Tõstatuvat

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 470-471

Heli Laanekask "Koidula mitmekeelne lause"
Liina Lindström "Mind huvitab. Ühest kogejalausetüübist eesti keeles"
Helen Plado "Eesti keele rindlauselised tingimuskonstruktsioonid"
Õnnitlemine ja koosviibimine

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 470-471

2010

Eesti keeleprofiilist
14.12.2010

Tõnu Tender "Eesti keeleprofiili koostamisest: mis? miks? kuidas?"
Maie Soll "Eesti esimustest keelehariduspoliitika ülevaates"
Kristi Mere "Mitmekeelsusest ja keeleõppest keeleprofiilis"

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 4, lk 311-313

Petar Kehayov ja Virve Vihman "Labiilsete verbide teke keelekontaktide valguses"
Jelena Kallas "Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles"
Irina Külmoja "Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga"

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 4, lk 311-313

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2010. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid, samuti gümnaasiumiõpilased.

Kava pdf-ina

vt Keel ja Kirjandus 2011, nr 2, lk 148-149

Avasõna HELLE METSLANG
LEMBIT VABA Läti-eesti keelekontaktide ilmingud eesti grammatikas
JÜRI VIIKBERG Saksa keelest eesti keeles
HELLE METSLANG Grammatikamuutuste sammud ja hüpped
ENN VELDI Inglise laenudest eesti keeles Euroopa kontekstis
MARTIN EHALA Keelekontakt veebis: näiteid varieerumisest sihitise kasutamisel

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 12, lk 945-946

Piret Norvik Mari Must murdekoguja ning uurijana
Mari Mets Lõunaeesti keelesaarte tekstikogumikust
Inge Käsi Pildikesi Hella Keema eluteelt

Esineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele rühm:
Tiit Hennoste Kokkusulatatud laused. Nende struktuur ja rollid eesti keeles
Kirsi Laanesoo Retoorilised küsimused ja pahupidi väited argivestluses
Krista Strandson Kas-küsimus õpetaja parandusalgatusena

PäEVAKAVA (pdf-ina)

Aastakoosoleku kokkuvõte:
Emakeele Seltsi auliikmeteks valiti Mati Hint ja Helju Kaal.
Seltsi liikmeks võeti vastu Anu Vane, Mihhail Kremez, Gao Jingyi, Hanna Sinijärv, Helen Kõrgesaar, Anni Jürine, Helin Puksand, Annika Valdmets, Triinu Laar, Maria Jürimäe, Nele Reimann-Truija, Piret Vahtra, Kadri Sõrmus, Aili Künstler ja Katrin Aava.
Keeletoimkonna vanemaks valiti Krista Kerge.
Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni valiti Kullo Vende, Mari Kendla ja Sirje Mäearu; asemik on Marje Joalaid.
Emakeele Seltsi üldkoosolek kinnitas 2010. aasta liikmemaksuks 4.79 eurot (75 krooni), üliõpilastele ja mittetöötavatele pensionäridele 1.60 eurot (25 krooni).

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 11, lk 861-862

Irina Külmoja Mõnda eesti verbigrammatikast slavisti pilguga
Jelena Kallas Liikumisverbide leksikaalsemantiline väli eesti ja vene keeles
Peter Kehayov Mõtteid vene mõjust eesti morfosüntaksis

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 11, lk 861-862

2009

Naabrite keelearenduskavad
17.12.2009

Valts Ernštreits (Riia) Läti Vabariigi keelepoliitikast
Ilmar Tomusk (Tallinn) Leedu keelepoliitika põhisuunad 2003-2008
Maksim Krongauz (Moskva) Vene keele riiklik korraldus: probleemid ja perspektiivid
Raimo Raag (Uppsala) Lihtsameelsusest reaalsustajuni: Rootsi keelearenduse hiljutisest suunamuutusest
Jüri Valge (Tartu) Soome keele tulevikukavast

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458-460

HEIDO OTS Misasja nad seal toimetavad?
REILI ARGUS Keeletoimetajate õpetamisest Tallinna ülikoolis
ANU ROOSENIIT, ANU VANE Keeletoimetajast ettevõtja ja õpetaja – mis on aktuaalset

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 458-460

Ajakirja Language Typology and Universals (STUF) teemanumbri "Estonian in typological perspective" (2009, 1/2) esitlus. Numbri toimetaja on Helle Metslang, artiklite autorid Reili Argus, Martin Ehala, Mati Erelt, Petar Kehayov, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Reeli Torn-Leesik.
Veebiaadress on http://www.atypon-link.com/AV/toc/stuf/62/1-2

Helle Metslang Lühiülevaade teemanumbrist
Martin Ehala Lingvistilised strateegiad ja markeeritus eesti morfoloogias
Reili Argus Eesti keele omandamine – mõned tüpoloogiliselt relevantsed jooned
Petar Kehayov Tabuintensiivistajad kui polaarüksused eesti keele näitel

Emakeele Selts tähistas Euroopa keeltepäeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning 2009. aastal lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased. Konverentsi alustas EKKI õppejõudude tutvustustund, lõpetas aga avatud diskussioonituba "Kas eesti rahvas jääb ellu"

KAVA pdf-failina

vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 73-75

Avasõna HELLE METSLANG
PEETER PäLL Mitmekeelsus Eesti nimedes
EVAR SAAR Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes
MARJE JOALAID Sufiksilised isikunimed läänemeresoome keeltes
LENNE OJAMETS Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla
ANNIKA HUSSAR Eestlaste eesnimed 1900. aastal

Konverentsi järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule.

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 961-963

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 959

I. Akadeemiline osa
"Väliseestlased ja eesti keel" – prof JÜRi Viikberg

II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 89. tegevusaasta (2008) – Annika Hussar, ESi teadussekretär
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2009. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, juhatuse voliaeg
6. Auliikmete valimine
7. Läbirääkimised

ANNA VERSCHIK Retseptiivne mitmekeelsus
RAILI POOL Täis- ja osasihitise kasutamisest suulises ja kirjalikus õppijakeeles
PILLE ESLON Eelistustest käändevormide kasutamisel

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 465-466

HELMI NEETAR Ajalooline teave sõnaraamatus
URMAS SUTROP Metsapoole
VILJA OJA Murdesõnavara peegeldusi
Kogumiku "Kodukeel ja keele kodu" esitlus.

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 465-466

2008

Esimese keele omandamisest
27.11.2008

REILI ARGUS Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega
SIRLI PARM Lastekeele ajasõnad
MAIGI VIJA, REELI TORN-LEESIK, RENATE PAJUSALU Tegumoekategooria lapsekeeles

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 385

Emakeele Selts esitles värsket väljannet: "Ennemustitsel mulgimaal. Valimik korrespondentide murdetekste VII".
Koostanud ja toimetanud Mari Must, Eevi Ross ja Helju Kaal

Mulkide tegemistest rääkis ALLI LAANDE

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Oma uurimistööde tulemusi tutvustasid gümnaasiumiõpilased, Tartu ja Tallinna ülikooli ning Soome tudengid.

Kadri Kaljurand Sõna edasi polüseemiast kognitiivse lingvistika vaatenurgast
Rosina Savisaar Omadussõna ilus – kuidas me seda kasutame? (vt ettekande slaide)
Rebeka Grossfürst Tsitaatsõnad SL Õhtulehes (vt ettekande slaide)
Ülle Kimmel Kontseptuaalsed metafoorid tulekahjude kajastamisel ajakirjanduses (vt ettekande slaide)
Evelyn Lätt Väldete õpetamisest põhikoolis (vt ettekande slaide)
Katri Krall Keelekümblusklassi laste eesti keel (vt ettekande slaide)
Keit Lipp Eesti kirjandusklassikute tekstide keelelisest redigeerimisest Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu "Põhjakonn" alusel
Inna Nekrassova Mitmekeelse ühiskonna küsimus Eesti ja Suurbritannia moslemite näitel (vt ettekande slaide)
Kristi Pällin Eesti tulema ja minema ning soome verbid tulla ja mennä (vt ettekande slaide)
Maija Sirola Soome nüüdiskeele komitatiiv
Maili Nurme Impersonaali ainsa argumendi staatus eesti keeles (vt ettekande slaide)
Kristel Uiboaed Ühendverbid eesti murrete korpuses (vt ettekande slaide)
Aune Esinurm Definiitsuse avaldumine eesti vanas kirjakeeles (vt ettekande slaide)
Tuomas Huumo keeleteadusest

Laiendatud kava pdf-failina.

vt Keel ja Kirjandus 2009, nr 1, lk 80-81

EVA LIINA ASU Eesti lauseintonatsioonist
TUULI TUISK Liivi katketoonist

Esitleti kaht raamatut:

Tiit-Rein Viitso "Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud"
Ilse Lehiste, Pire Teras, Valts Ernštreits, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Tiit-Rein Viitso "Livonian Prosody"

Avasõna
TÕNU TENDER, ANDRES HALLMäGI 1934. a ja 1995. a keeleseadused: ühist ja erinevat
OTT KURS Maateaduse terminoloogia arendamisest 1920. aastail
JAKOB KÜBARSEPP Eesti keel õppe- ja teaduskeelena tehnikahariduses
REET KASIK Eesti keel ja keeleteadus Tartu ülikoolis 1919-1940
RIHO SAARD Luterliku kiriku eestistamisest
TIIT HENNOSTE
Vabaduse tulemine. Eesti ajakirjandus ja tema keel Eesti Vabariigi algusajul

vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 12, lk 1002-1003

1. veebruarist 15. maini 2008 kestnud sõnakogumisvõistluse lõpuüritusele olid oodatud parimad kogujad ja nende emakeeleõpetajad, aga nende kõrval olid teretulnud teisedki keelehuvilised. Ürituse kavva kuulus TÜ peahoone ekskursioon, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi tutvustus (vana kirjakeel, foneetika jm) ja pidulik lõuna TÜ vanas kohvikus.

Ettekanded:
Anni Oja Noorte keele konservatiivsusest Internetis
Annika Kilgi Sõnakogumisvõistluse tulemustest
Uuemat tehnoloogia sõnavara – noorema vanuserühma võitja Jaan Erik Kiissel vestleb Annika Kilgiga sellest, kuidas ta keelt kogus
keskmise vanuserühma võitja Katriin Vesik Vanavanemate keelekasutus Saarte murdes
vanema vanuserühma võitja Kadi Soop Noorte hinnanguline sõnavara
Huno Rätsep Eesti polüglottidest

NB! Sõnakogumine jätkub ka pärast võistlust.

ENE VAINIK Kehaosad eesti keele piltlikes emotsioonikirjeldustes (vt ettekande slaide)
HILLE PAJUPUU JA RENE ALTROV
Eesti emotsionaalse kõne korpuse nähtavad ja nähtamatud küljed (vt ettekande slaide)
ANNI OJA Emotikonid ja nende funktsioonid eestikeelses virtuaalsuhtluses

vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 833-835

Keeleauhinna 20. tähtpäeva tähistamiseks korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja gümnaasium ja Keeleinspektsioon Väike-Maarjas rahvusvahelise konverentsi "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa".

vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 908-913

ANNA VERSCHIK Keeleliste elulugude teooriast ja uurimisvõimalustest (vt ettekande slaide)
KRISTIINA PRAAKLI Võrgustikuanalüüs ja selle rakendamine keeleteaduses
MARI METS Suhtlusvõrgustikest kahes Ida-Võrumaa külas

vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 833-835

I. Akadeemiline osa
Prof Karl Pajusalu ettekanne Lähedane liivi keel (vt ettekande slaide)

II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 88. tegevusaasta (2007) – aruande esitab teadussekretär Annika Hussar
2. Revisjonikomisjoni aruanne – Kullo Vende
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2007. aasta liikmemaksu määramine
5. Keeletoimkonna vanema valimine
6. Läbirääkimised

Tiit-Rein Viitso 70
4.03.2008 Tartu Ülikoolis

KARL PAJUSALU Tiit-Rein Viitso tuhat keelt
VALTS ERNŠTREITS Tiit-Rein Viitso ja liivi kirjakeele kujunemine
TIIT-REIN VIITSO Keeleteadus kui katsetuste ja eksituste tee

LEMBIT VABA Kolm eventuaalset baltismi: millest sõltub etümoloogia usutavus?
UDO UIBO Sõna simman etümoloogia
TIIT-REIN VIITSO Tsuhh-tsuhh

2007

Eesti keele elektroonilised ressursid II
ASTA ÕIM
Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: seis ja perspektiivid
LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpusest (vt ettekande slaide)
ANDRIELA RääBIS
Tartu Ülikooli Eesti suulise keele korpus ja dialoogikorpus (vt ettekande slaide)
KÜLLI HABICHT Tartu Ülikooli vana kirjakeele korpus(t)est (vt ettekande slaide)

vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 4, lk 305-307

PILLE ESLON Õppijakeelekorpused ja keeleõpe (vt ettekande slaide)
JAAK VILO Keeletehnoloogia viimine uurimistööst arvutikasutaja teenistusse
KADRI MUISCHNEK Eesti keele elektroonilised tekstikogud (vt ettekande slaide)
MARGIT LANGEMETS EKI elektrooniline keelevara (vt ettekande slaide)

vt Keel ja Kirjandus 2008, nr 4, lk 305-307

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tallinna Ülikoolis. Oma eesti keele alastest uurimistöödest rääkisid Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikooli ning TÜ Narva kolled?i üliõpilased ja lõpetanud. Kavas olid ettekanded keelelisest viisakusest (Katrin Rikberg), küsilause funktsioonidest suulises argivestluses (Kirsi Laanesoo), deontilisest modaalsusest eesti naisteajalehtede armastus- ja seksuaalteemalistes artiklites eri aegadel (Sirpa Hutukka), modaalpartiklite kujunemisest ja kasutamisest eesti kirjakeeles (Annika Valdmets), eesti kaassõnaühendite norminguvastasest kokkukirjutamisest (Anni Jürine), adjektiivide omandamisest lastekeeles (Pilleriin Podneks), verbiliidetest Võru murde tekstides eri aegadel (Grethe Juhkason), tähelepanekutest eesti ja vene keele tegusõnade kahekordse rektsiooni kohta (Dmitri Kulakov), intervokaalsetest leenisklusiilidest eesti keele spontaanses kõnes (Liis Raasik), kohanimede muutumisest Pöide vallas Saaremaal (Marit Alas), pressiteadete süntaksist (Kerli Prass), presidendikõnede metafooridest (Liina Kivimäe).

Kell 16.15 rääkis Mark Soosaar oma filmide saatel teemal "Filmikeel ? üks Euroopa keeli".

KAVA (saadaval Wordi failina)

vt Keel ja Kirjandus 2007, nr 12, lk 1008-1009

HELLE METSLANG Avasõnad
URMAS SUTROP Kuidas tüpoloog kirjeldaks eesti keele sõnavara
MARGIT LANGEMETS Leksikograafi unistus
ENN VELDI Pejoratiivsus ja häälikusümboolika informaalses sõnavaras
ANNELI BARAN Intensiivistavate väljendite kujundist -
kas metafoorne võrdlus või hüperboolina kasutatav metonüümia?
KATRE ÕIM Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne väljendite näitel
SIRLI PARM Sõnade veel, juba, alles ja jälle ajaline tähendus
MATI ERELT Uusi raamatuid

vt Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 927-928

KRISTA VOGELBERG Viisakus ja võim
RENATE PAJUSALU Eesti ja vene viisakuskood: sarnast ja erinevat
(uurimuse autorid: Renate Pajusalu, Birute Klaas, Karl Pajusalu, Virve Vihman)
ANDRIELA RääBIS Viisakusküsimused Eesti telefonivestlustes

ILONA TRAGEL Liikumise olulisusest keeles
TUOMAS JOHANNES HUUMO Fiktiivne liikumine
HEETE SAHKAI Konstruktsioonipõhine keelemudel

Aastakoosolek 2007
30.03.2007 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis

I. Akadeemiline osa
Prof Helle Metslangi ettekanne Grammatikalisatsioonist eesti ja soome keeles ja selle uurimisest

II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 87. tegevusaasta (2006) – juhatuse aruande esitab teadussekretär Terje Potter
2. Revisjonikomisjoni aruanne – Väino Klaus
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2007. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi revisjonikomisjoni valimine
6. Keeletoimkonna ettepanek Emakeele Seltsile põhikirja täiendamiseks
7. Läbirääkimised

Eesti keelest võõrfiloloogi pilguga
19.02.2007 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis

REELI TORN-LEESIK Käände ja tegumoe seostest eesti keeles
DANIELE MONTICELLI
Eesti keeleuuendus ja Itaalia questione della lingua: paralleelid ja põimumised
HELJU RIDALI Fraseologismid eesti keeles, nähtuna germanisti pilgu läbi

2006

Emakeele Seltsi rahvaluuleaineline kõnekoosolek
18.12.2006 Tallinnas Eesti Keele Instituudi suures saalis

KANNI LABI Laul keeles ja keel laulus
KATRE ÕIM Püsiühendid eesti keeles ja folklooris
EVA LABOTKIN Kõnekeelsed linnakohanimed ja nende uurimine

Murdegrammatika päev
27.11.2006 tähistati Tartu Ülikoolis Pent Nurmekunna 100. sünniaastapäeva

Seminari avamine
JÜRI VIIKBERG Murdesõbralik Pent Nurmekund
LIINA LINDSTRÖM Eesti murrete korpus ja grammatika uurimise väljavaated
HEIKKI HURTTA Murdegrammatika ainestikest Soomes
MARI-EPP TIRKKONEN Murdegrammatika tekstiköidetes
ELLEN NIIT Murdegrammatikast murdeõpikus
LIISI BAKHOFF, ANNELIIS KLAUS, LIINA LINDSTRÖM, MARI METS, ARL PAJUSALU, KRISTEL UIBOAED, EVA VELSKER Ainsuse 1. pöörde vormidest murdekorpuses
Arutelu eesti murrete grammatika koostamise väljavaadetest

Kõnekoosolek eesti viipekeele teemal
23.10.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis

Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop, Liivi Hollmann ja Vahur Laiapea.

Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents 2006
29.09.2006 Tartu Ülikooli peahoones

Emakeele Selts tähistas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Oma keeleuurimistöödest rääkisid bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid, 2006. a lõpetanud bakalaureused ja magistrid ning gümnaasiumiõpilased.

KAVA (saadaval Wordi failina)

XXXIX J. V. VESKI päev teemal "EESTI KEEL EESTI KOOLIS"
27.06.2006 Tartu Ülikooli aulas

KRISTA KERGE Emakeel koolis: kelle mure?
KÜLLIKI KASK Eesti keel eesti koolis: õpetaja vaatenurk
MAIA RÕIGAS Eesti keele õpetajate ettevalmistus Tartu Ülikoolis
CHRIS-EVELIN LUIK Gümnaasiumilõpetaja emakeeleoskuse kontrollimisest

Emakeele Seltsi aastakoosolek 2006
27.03.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis

I. Akadeemiline osa
Eesti keele süntaks pärast EKGd – MATI ERELT
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 86. tegevusaasta (2005) – MARIA-MAREN SEPPER
2. Revisjonikomisjoni aruanne – VäINO KLAUS
3. Liikmeksoleku küsimused
4. 2006. aasta liikmemaksu määramine
5. Emakeele Seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
6. Keeletoimkonna vanema valimine
7. Läbirääkimised

Eesti keel kodus ja välismaal
20.02.2006 Eesti Keele Instituudi suures saalis

JÜRI VALGE 
Emakeele Seltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi väliskeelepäevad
LORE LISTRA  Eesti keel ja kultuur maailmas, armastusega Eestist
ILMAR TOMUSK Probleemidest keeleseaduse tõlgendamisel ja rakendamisel

2005

Ferdinand Johann Wiedemanni juubeliaasta lõpusümpoosion
6.12.2005 Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis

Haridus- ja teadusministri tervitus
HUNO RäTSEP  Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool
HELI LAANEKASK  Wiedemanni grammatika tõlkimise probleeme
KARL PAJUSALU, URMAS SUTROP
F. J. Wiedemanni grammatika faksiimileväljaande esitlus
JÜRI VALGE  Ferdinand Johann Wiedemann 2005

Lauri Kettunen 120
25.10.2005 Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis

MATI ERELT  Avasõna
TIIT-REIN VIITSO  Läänemeresoome professuuri asutamine Tartu ülikoolis
RIHO GRÜNTHAL  Eesti keele eestkostja Soomes
JÜRI VALGE  Lauri Kettuse viis tulemist

Muljeid X fennougristide kongressilt Joškar-Olas 15.-21.08.2005
Emakeele Seltsi ja Fenno-Ugria Hõimuklubi kõnekoosolek 12.10.2005 EKI suures saalis

ANDRES HEINAPUU  Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi?
HELMI NEETAR, VILJA OJA  Märkmeid X fennougristide kongressi teaduspoolelt

XXXVIII J. V. Veski päev teemal "AJAKIRJANDUSKEEL"
27.06.2005 Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu saalis

Avasõna
REET KASIK  Ajakirjanduskeel 21. sajandi alguses
KATHY SARAPUU  Päevalehtede juhtkirjad tekstina
TIIT HENNOSTE  Kuidas ajalehed manipuleerivad?
KRISTA LEPPIKSON  Kuidas on ja kuidas võiks. Keeletoimetaja mõtteid

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 2005
13.06.2005 EKI suures saalis

PILLE PENJAM tulema-verbi modaalkasutuse kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil
SIRLI PARM Sõnadest veel, juba, alles
ANASTASSIA ŠMÕREITŠIK
Parafaasia- ja kontaminatsiooninähtused vene-eesti vahekeeles
MARIT VESIAID
Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal

Emakeele Seltsi Lõuna-Eesti murdekoosolek
12.04.2005 Tartu Ülikooli Veski auditooriumis
KARL PAJUSALU   Salme Nigol keelesaarte uurijana
INGE KÄSI   Võru murde sõnaraamat – mis tehtud, mis teoksil
EEVI ROSS   "Kuiss vanal Võromaal eleti" ja alguslugu

Raamatu “Kuiss vanal Võromaal eleti” esitlus.

Emakeele Selts 85

14.03.2005 TPÜ Akadeemilises Raamatukogus

MATI ERELT   85 aastat Emakeele Seltsi
JÜRI VIIKBERG   Emakeele Selts ja murdekeel
TIIT-REIN VIITSO   Emakeele Selts ja sugulaskeelte uurimine
MARJA KALLASMAA   Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005

Helju Kaalu õnnitlemine 75. sünnipäeva puhul kohvikus Strix.

"Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010" rakendamine
10.02.2005 Tallinnas EKI suures saalis

JÜRI VALGE   Keelestrateegia vastuvõtmisest ja elluviimisest
MARTIN EHALA    Kuidas viia EKAS massidesse?
MAIE SOLL   Keelestrateegia rakendus muukeelses hariduses

Sõnavõttudega esinevad Eesti keelenõukogu liikmed.

2004

Sõnamoodustusest eri nurga alt
25.11.2004 Tartu Ülikoolis Veski auditooriumis

KRISTA KERGE   Värske pilk sõnaloomele
SILVI VARE    Konversioonist eesti keeles
REET KASIK   Nimisõnatüvelistest tegijanimedest

Heino Ahvena 85. sünniaastapäeva mälestuskoosolek
15.11.2004 EKI suures saalis

HELMI NEETAR  Heino Ahvenale mõeldes
HELJU KAAL   Kolleegi pilguga Heino Ahvena tegemistest

Sõnavõtud kolleegidelt, sõpradelt ja aatekaaslastelt.

Endspiel
27.10.2004 EKI suures saalis

JOEL SANG   Paar hüpoteesi Remmeli fenomeni asjus
ARVO EEK   Tagasivaatepilk foneetikust Mart Remmelile
MEELIS MIHKLA    Mart Remmel kõnetehnoloogia edendajana
ÜLLE VIKS   Arvutus, lingvistika ja muu
URVE LIPPUS
Mart Remmel kui katalüst: positivistliku muusikateaduse peegeldusi Eestis
JAAK VALGE   Mõtlev (majandus)mees
JAAN ROSS   Mälestusi Remmelist administraatorina

XXXVII J. V. Veski päev teemal "KÕNEVIISID EESTI KEELES"
27.06.2004 Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu saalis

MATI ERELT   Avasõna
RENATE PAJUSALU, KARL PAJUSALU    Tingiv kõneviis argivestluses
MATI ERELT, HELLE METSLANG   Imperatiivist eesti keeles
PETAR KEHAYOV    Kaudne kõneviis tüpoloogilisest aspektist
PILLE PENJAM    Jussiivist vanas kirjakeeles
MARIA-MAREN SEPPER    Jussiivist tänapäeva kirjakeeles

Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents 2004
21.06.2004 EKI väikeses saalis

ANNIKA KILGI   Eesti verbivormistiku kirjeldus 17.–19. sajandil
TIINA ALEKÕRS   Isikustamine reklaamtekstides
ÜLLE MÄLLMANN   Sõna vorm ja tähendus trükireklaamides
ELVIIRA KÜÜN  
Mitte-eestlastest noorte kohanemine eestikeelses töökeskkonnas

Kõnetehnikakoosolek
24.05.2004 EKI väikeses saalis
3.06.2004 Tartu ülikooli Veski auditooriumis

Einar Kraut Kõnetehnika ja emakeeleuurimine
Heido Ots
Ladina tähtede nimetamine teiste keelte pruugi järgi – kas ehtsus või edevus?

Tõnu Karma 80. juubeli kõnekoosolek
4.05.2004 Tallinnas

Tõnu Karma   Hädas võõrpärisnimedega
Urmas Sutrop   Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla
Tiit-Rein Viitso   Liivi kvantiteedi- ja toonisüsteem ning astmevaheldus
Eduard Vääri   Tõnu Karma kultuuritegelase ja livoloogina

Helmi Neetari 70. juubeli kõnekoosolek
30.01.2004 Tallinnas EKI suures saalis

Vilja Oja   Läänemeresoome sõnavaralised suhted keeleatlases
Tuomo Tuomi  
savu ja sen itämerensuomalaiset variantit ja synonyymit
Sirkka Saarinen Mitä Euroopan kielikartasto kertoo volgalaisten ja permiläisten kielten sanastosta
Ojārs Bušs   valk- Latvian paikannimissä
Matti Vilppula  Murresanakirjat etnografian tulkkeina
Tiit-Rein Viitso  viht ja saun eri ilmakaartes

SÕNAVÕISTLUSED

28.01.2008 kutsus Emakeele Selts õpilasi osalema kevadisel sõnavara kogumise võistlusel. Eesmärk oli koguda noorte omavahelises suhtluses ja pereringis kasutatavaid sõnu, mis pole sõnaraamatutesse jõudnud. Et see osa sõnavarast kaduma ei läheks, loodi avatud Ineterneti-sõnastik, kuhu on uusi sõnu kerge lisada ning on võimalus tutvuda varasemate sissekannetega.
Võistlus toimus kolmes vanuserühmas: 1.-6. klass, 7.-9. klass, 10.-12. klass. Komisjon hindas nii sissekannete hulka kui ka kvaliteeti.
Võistlus kestis 1. veebruarist 15. maini 2008.

Euroopa Liidu sõnavara

17. septembril  2002 kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras.

VÄLISKEELEPÄEVAD

Keelepäevad Soomes

• 05.09.2019 Kotkas
Renate Pajusalu "Kohteliaisuudet kielessä"
• 25.09.2019 Helsingis
Tarmo Tuule "Vironkieliset ristikot ja lautapelit"
• 26.09.2019 Tamperes
Tarmo Tuule "Eestikeelsed ristsõnad ja lauamängud")
• 05.10.2019 Kuopios
Annekatrin Kaivapalu "Ymmärtävätkö virolaiset ja suomalaiset toisiaan" ning "Oma emakeele õppimine"
• 07.10.2019 Porvoos
Eeva Park "Uusi suomennos "Viimeisellä rajalla""
• 18.10.2019 Turus
Renate Pajusalu "Kohteliaisuus kielessä. Keskustelun piirteitä suomessa, virossa ja unkarissa"
• 22.11.2019 Turus ja Helsingis
Kätlin Vainola "Uuemast lastekirjandusest"

Tiina Leemets "ÕS 2018"
Tarmo Tuule "Eesti originaallauamängudest ja ristsõnadest"
Kerttu Jõgi "Eestis õppimise ja edasiõppimise võimalustest"

Liina Norit "Keelekümblusprogramm Eestis"
Andero Adamson "Rahvuskaaslaste programmi tutvustus"

Mare Kitsnik, praktiline eesti keele tund kohalikele
Jaanus Vaiksoo "Ülevaade uuemast eesti lastekirjandusest"
Tuuli Rehemaa "ÕS 2018"
Kerttu Jõgi "Eestis õppimise ja edasiõppimise võimalustest"

Aivar Jürgenson "Eestluse elujõust võõrsil – tähelepanekuid erinevatest kogukondadest"
Valdur Mikita "Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas"
Linda Kaljundi "Eesti rahvusmütoloogia – kohalik või globaalne"
Helgi Põllo "Kodune kultuuriruum ja muutuvad kogukonnad"

Martin Ehala "Eesti keele elujõust"
Jüri Viikberg "Saksa keelest eesti keeles"
Killu Paldrok "Keeleabiallikad – abiks ikka"

Helin Puksand "Mida võiks eesti keeles lugeda?"
Merilin Aruvee "Milliseid tekstiliike peaksime valdama?"

Jüri Valge "Keeleelu 2018+/–"
Olga Gerassimenko "Uued arvutisõnad ja kust neid leida: Eesti Keeleressursside Keskuse teadustaristu"
Irina Külmoja "Vanausuliste murde ja eesti keele kokkupuutepunkte"

Helle Metslang "Estonian among the languages of Europe"
Birute Klaas-Lang "Academic studies of Estonian language and culture abroad; for whom and why?"
Margit Langemets "The re-use of lexical data: Estonian-Finnish dictionary"

Renate Pajusalu "Kakskeelse lapse areng"
Kersti Lepajõe ja Satu Grünthal "Emakeeleõpetajateks õppijad Eestis ja Soomes"
Priit Kruus "Kuidas eesti kirjanik kõnetab ühiskonda?"
Heinike Heinsoo "Kuidas luuakse vadja kirjakeelt?"

Birute Klaas-Lang "Eesti keele kasutusvaldkondadest – teekond õhukesel jääl"
Külli Habicht "Kuidas muutub eesti kirjakeel?"
Priit Kruus "Kuidas eesti kirjanik kõnetab ühiskonda?"
Kristel Ress "Keeletoimetaja soovitusi keeleabiallikate kohta"

Keelepäev Peterburis Jaani kirikus 8.10.2016
Tervitused:
Eesti Vabariigi Peterburi konsulaadi esindaja
Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge
Ettekanded:
Birute Klaas-Lang: eesti keele ja kultuuri õppest välisülikoolides: kellele ja milleks?
Maarika Teral ja Sirje Rammo (kaasautor): eesti keele õppevahenditest
Killu Paldrok: kohast ja nimest kui õppematerjalidest
Jüri Valge: Jaan Tõnissonist ja eesti keelest
Peterburi Ülikooli 2. kursuse eesti keele tudengid "Eesti keel Peterburi Riiklikus Ülikoolis"

Keelepäev Viinis 20.05.2016
Birute Klaas-Lang "Eesti keele õpetamine välismaal"
Helle Metslang "Estonian among the languages of Europe"
Tõnis Nurk "Language technology in Estonia"

Keelepäev Berliinis 15.-16.04.2016
Martin Ehala "Suur-Eesti veebirakendus "Minu Inimesed""
Jan Kaus, Indrek Koff, Raido Mürk tutvustasid oma teost "Asjaõigusest"

Keelepäev Stockholmis 10.–13.03.2016
Martin Ehala "Suur-Eesti ja veebirakendus "Minu Inimesed""
Mart Rannut "Mitmekeelse lapse identiteet. Kuidas toetada mitmekeelsust ja hoida motivatsiooni?"
Rainer Kuuba "Mitmekeelse lapse identiteet. Näited Võrumaalt ja võru keelest"
Mall Pesti "Kuidas lastele eesti keelt õpetada? Sissejuhatus lapsevanematele"

Keelepäev Dublinis 20.02.2016
Martin Ehala "Suur-Eesti veebirakendus "Minu Inimesed" ja mõnda mis sealt seest leida on"
Renate Pajusalu "Kakskeelsusest ja selle omandamisest"
Andero Adamson "Eesti keele õppest ja Eestisse tagasipöördumisest"
Miina Norvik tutvustas lastele keeletunnis kaasavõetud keelematerjale.

Keelepäev Oulus 13.02.2016
Hannu Remes "Viron kieliopin uuden painoksen esittely"
Heli Laanekask "Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis"
Kristiina Praakli "Soome eestlaste FB-suhtluse keelest"
Helle Metslang "Emakeele Selts muutuvas ajas"
Piret Kärtner "Minu keeleoskus on minu enda teha"

Oulu linnaraamatukogus tutvustas 12.02.2016 Tarmo Tuule eesti uuemat lastekirjandust.

Keelepäevad Bolognas ja Milanos 14.11–15.11.2015
Kaja Sarapuu "Eesti keele koduõpetamine"
Maigi Vija "Kakskeelse lapse kasvatamine"
Riina Koolmeister tutvus kohalike eesti koolidega.

Keelepäev Brüsselis 13.–14.11.2015
Tiina Leemets koolitas kohalikke eestlasi praktilise eesti keele vallas.
Andra Kütt "Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele"
Ilmar Tomusk tutvustas eesti lasteraamatuid.

Keelepäev Luksemburgis 27.02–01.03.2015
Kersti Lepajõe "Oma ja võõras: lugemisest ja kirjutamisest mitmekeelses klassis"
Reili Argus "Lapse keelelist arengut toetavad mängud"
Piret Kärtner "Laul teeb rinna rõõmsaks – ideid ja materjale laulude kasutamiseks keeletunnis" (töötuba)
Viive Einfeldt "Väärtusi avastamas" (seminar, jätk 2014. aastal Londonis peetud loengule)
Ümarlauad "Väljaspool Eestit tegutsevate Eesti koolide ootused Eesti riigile?" (juhivad Piret Kärtner ja Anu Kippasto) ning "Näpunäited projektikirjutamiseks" (juhib Anu Kippasto).

Keelepäev Peterburis 05.04.2014
Jüri Viikberg "Eesti murded ja Soome lahe aasta"
Tiit Hennoste "Ma eemale nüüd. Eesti netivestluse keel kõne ja kirja vahel"
Maire Raadik "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013"
Tõnu Tender "Mida teame Eesti elanike keeleoskusest"
Jüri Valge "Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk"
Leelo Tungal "Kas on kerge olla eesti lastekirjanik"

Keelepäev Vilniuses 21.03.2014
Riina Koolmeister "Eesti keelepoliitilisi suundumusi"
Sirje Mäearu "ÕS 2013"
Janek Kraavi "Eesti nüüdiskirjandusest"
Tõnu Õnnepalu "Kelle keelt me kirjutame, kelle keelt me räägime? (kiridraama "Vennas" sünnist paberil ja laval)"

Keelepäev Londonis 28.02–02.03.2014
Üritust korraldas Eesti Kool Londonis. Toetasid Eesti Emakeele Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Suursaatkond Londonis, Londoni University College'i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut, Eesti Maja Londonis ja Eesti Gild Londonis.

Viive Einfeldt "Väärtuskasvatusest"
Piret Kärtner "Kes aga luges, aru sai..."
Martin Ehala "Suur-Eesti: kuidas arendada eesti keelt ja kultuuri laias maailmas"
Andero Adamson "Väljaränne, tagasipöördumine ja uus rahvuskaaslaste programm"
Edward Kess "Keelekas ja kirjanduselaks"

Keelepäev Moskvas 24.11.2013
Andero Adamson "Uus rahvuskaaslaste programm ja eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk""
Katrin Maiste "Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal eesti keelt õppimas" (PDF-slaidid)
Sven-Erik Soosaar "Etümoloogiasõnaraamat – milleks ja kellele?" (PDF-slaidid)

"Võidupäeva ootus Siberi Haida külas" – Vahur Laiapea uue filmi linastus

Keelepäeva kajastus Raadio 4-s (venekeelne, ligi 9 minutit)

Keelepäev Moskvas 24.11.2013
Andero Adamson "Uus rahvuskaaslaste programm ja eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk""
Katrin Maiste "Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal eesti keelt õppimas" (PDF-slaidid)
Sven-Erik Soosaar "Etümoloogiasõnaraamat – milleks ja kellele?" (PDF-slaidid)

"Võidupäeva ootus Siberi Haida külas" – Vahur Laiapea uue filmi linastus

Keelepäeva kajastus Raadio 4-s (venekeelne, ligi 9 minutit)

Keelepäev Budapestis 06.10.2013
Riina Koolmeister "Välis-Eesti laste ja noorte sidustamine Eestiga"
Kersti Lepajõe "Kirjutamise raskus"
Tiina Rüütmaa "Eesti ja ungari keele sugulusest"
Reili Argus "Keeleõppemängud FREPY"

Keelepäev Londonis 16.03.2013
Itesh Sachdev (Londoni Ülikool) "Speaking in tongues: benefits of multilingualism" / "Keelte kõnelemine: mitmekeelsusest tõusvad kasud"
Martin Ehala (TÜ) "Our daily language ecology" / "Meie igapäevane keeleökoloogia"
Katrin Hiietam (EE-Translations) "Language preservation, change and acquisition in an immigrant community. The case of Estonian in the UK" / "Keele säilitamine, omandamine ja muutused immigrantkogukonnas. Eesti keel Suurbritannias"
Jüri Valge (HTM) "Eesti ja hajaeestlased: elu ja ootused"
Andero Adamson (HTM) "Eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk""
Mart Velsker (TÜ) "Uuem eesti kirjandus"
Reili Argus (TLÜ) "Eestikeelsed keeleomandamist toetavad veebimängud FREPY"

Keelepäev Helsingis 14.03.2013
Piret Kärtner "Mängime ja keel saab selgeks"
Annika Hussar "Uue sajandi eesnimed Eestis"

Keelepäev Berliinis 2.-3.03.2013
Aune Valk "Kakskeelselt üleskasvava lapse identiteet"
Mall Pesti "Ülemaks kui hõbevara tunnistame sõnavara. Vaateid leksikakesksele õpetusele"
Eha Jakobson "Emakeele õpetamise metoodikast liitklassides"
Piret Kärtner "Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika"
Renate Pajusalu, töötuba "Mitmekeelsus ja keele omandamine"
Veronika Mitting, töötuba "Muusika ja eesti keele lõimõpe"
Raina Reiljan, töötuba "Töötuba projektikirjutamisest koolide juhtkondadele"

Keelepäev Moskvas 17.11.2012

Jüri Valge "Juriidilis-poliitilisi konfliktikohti Eesti keeleelus"
Sirje Rammo "Uus õppekomplekt täiskasvanud keeleõppijale "Keel selgeks!""
Maarika Teral "Eesti keele kursustest Internetis"
Maria Tuulik "Eesti keele põhisõnavara sõnastiku koostamisest"
Igor Kotjuhfs ja Kirill Medvedev: kahe luuletaja (pidamata) dialoog"

Keelepäev Vilniuses 16.11.2012

Piret Kärtner "Eesti keelepoliitika ja eesti keele poliitika"
Birute Klaas-Lang "Eesti keel maailmas"
Elvira Küün "Kes on need "meie"?"
Arne Merilai "Kõneteod ja luuletegu"
Killu Paldrok "Uut ja vana! Õigekeelsusküsimusi"

Keelepäev Kopenhaagenis 16.09.2012

Tiina Leemets "Nähtav ja nähtamatu inglise keel"
Annika Hussar "Uue sajandi eesnimed Eestis"
Maigi Vija "Lapsed ja mitmekeelsus"
Piret Kärtner "Mängime ja keel jääb alles"
Leelo Tungal "Lapsed ja laulud"

Keelepäev Goudas Eesti Koolis Hollandis 04.05.2012
Reili Argus "Mida me teame sellest, kuidas eesti laps eesti keelt omandab"

Keelepäev Haagis 03.05.2012
Jüri Valge "Eesti keelepoliitika"
Kersti Lepajõe "Suulise ja kirjaliku väljendusoskuse arendamisest"

Keelekonverents "Eestlased mitmekeelses ja -kultuurilises Peterburis" Peterburis 28.04.2012
Vadim Mussajev "Peterburi eestlaste kogukonnast 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul"
Tamara Smirnova "Eestlaste haridusasutused Leningradis aastatel 1918–1937"
Tiiu Reimo, Aile Möldre "Eestlaste kirjastustegevus Peterburis enne Teist maailmasõda"
Veronika Mahtina "Peterburi-Leningradi eesti kalendrikirjandusest"
Tõnu Tannberg "Eestlased Vene armees XX sajandi alguses (1900–1917)"
Jüri Viikberg "Eesti eest väljas idas ja läänes: Käärikud"
Tiina Maiberg "Eesti diplomaadid ja diplomaatia Peterburis"
Piret Meos "Eesti kunstnikud ja kunstiharidus Peterburis 20. sajandi algul"
Lea Jürgenstein "Peterburi eestlased, eesti keele hoidjad"
Jüri Valge "Riik ja väikerahva keel"
Tiina Paet "Uuemad võõrsõnad eesti keeles. "Võõrsõnade leksikoni" 8. trükk"
Maarja Hein ja Anna Malkova "Eesti keele õppimisest ja õpetamisest Peterburi ülikoolis"

Keelepäev Lundis 22.01.2012
Riina Koolmeister "Eesti keelepoliitilisi suundumusi välismaal"
Maire Raadik "Muutusi eesti sõnavaras"
Mart Velsker "Eesti kirjandusest 21. sajandil"
Anu Haak "Rootsipärastest kohanimedest Lääne-Eestis ja saartel"

Keelepäev Luksemburgi Eesti Seltsis 26.11.2011
Jüri Valge "Keelevaldkond arengus: 2010-2011"
Riina Koolmeister "Keeled ja kirjandus kooli õppekavas"
Anu Luure "Välismaalt saabunud õpilaste integreerimine eesti kooli"
Asta Õim "Metafoorid keelearengus"

Keelepäev Luxemburgi Euroopa Koolis 25.11.2011
Jüri Valge "Emakeeleõppe valust ja võlust"
Riina Koolmeister "Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea ehk miks ja kuidas õppida emakeelt"
Asta Õim "Metafoorid, mille järgi me elame"

Keelepäev Münchenis 14.05.2011
Tõnu Tender "Multilingualism in Estonia as seen from the point of view of the EU ideal of multilingualism"
Heli Laanekask "Ein Brief, zwei Sprachen: Estnisch und Deutsch"
Kristiina Praakli "Über die Mehrsprachigkeit de rin Finnland lebenden Esten der ersten Generation"
Tiit Hennoste "Sõnad kõnes ja sõnad kirjas"
Maigi Vija "Lapse keele arengust kakskeelsuse tingimustes"
Krista Kerge ettekanne "Rikas keel, vaene keel"
Piret Suidt "Müncheni eesti laste keel"

Keelepäev Moskvas 16.04.2011
Jaak Viller "Uus keeleseadus ja selle muutused"
Arne Merilai "Pragmapoeetika: keelefilosoofiline kirjandusfilosoofia"
Katrin Kern "Milliseid sõnu vajab eesti keel? Sõnavõistluse ja ÕSi uute sõnade näitel"
Liisi Laineste "Eestlane, sakslane ja venelane 20 aastat hiljem: kolme rahva anekdoodid Eesti kaasaegses naljapärimuses"

Keelepäev Helsingi Eesti Majas 15.03.2011
Jüri Valge "Eesti keele arengukava elluviimine"
Helin Puksand "Raamatud, mis meeldivad Eesti koolinoortele"
Maili Vesiko-Liinev "Laste kirjaoskuse arendamine – lugemiskeskkond ja lugemisprojektid"
Mai Frick "Soomes elavate eestlaste keelest"

Keelepäev Taanis Kopenhaagenis 3.10.2010
Maire Raadik "Mida on uut eesti keele reeglistuses"
Reili Argus "Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal"
Jaak Viller "Uus keeleseadus – vaevad ja rõõmud"

Keelepäev Petseri gümnaasiumis 22.09.2009
Asta Õim "Räägib käte ja jalgadega (žestid eesti ja vene fraseoloogias)"
Raili Pool "Mõningaid erinevusi eesti ja vene keele grammatikas"
Anna Verschik "Lugu minust ja eesti keelest"

Keelepäev Belgias Brüsselis 26.09.2010
Renate Pajusalu "Keele omandamine ja kakskeelsus"
Annika Hussar "Eesti eesnimemoest"
Tõnu Tender "Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse"
Peeter Päll "Kust keeleküsimuste kohta abi saada?"

Keelepäev Saksamaal Hamburgis 25.09.2010
Katrin Kern "Muutuvast keelest, (peamiselt) sõnavara näitel"
Riina Koolmeister "Eesti uuemast kirjandusest objektiivselt ja subjektiivselt"

Keelepäev Rootsis Göteborgis 25.09.2010
Evi Juhkam "Rootsi mõjust Eesti murretes"
Jüri Valge "Eesti keele uus arengukava tulekul"
Margit Langemets "Pärast suurt seletavat"

Keelepäev Ukrainas Aleksandrovkas 13.09.2010
Jaak Viller "Eesti keel maailmas"
Tiiu Erelt "Uued sõnad eesti keeles"
Anastassia Šmõreitšik "Noppeid Euroopa keeleõppe mapist eesti keele näitel"
Tiina Rekand "Keelemängudest"

Eesti keele päev Venemaal Moskvas 14.11.2009
Mari Kadakas "Emakeeleõpetusest Eesti koolis"
Katrin Kern "Hea, et meil ikka ühine keel ka on – kirjakeel"
Margit Langemets "Suur eesti keele seletav sõnaraamat valmis – mis edasi?"
Loone Ots "Andrus Kivirähki Voldemar: Eesti, Moskva ja rong"

Eesti keele päev Saksamaal Göttingenis 20.10.2009
Külli Habicht "Über den Einfluss des Deutschen auf die estnische Schriftsprache"
Mare Koit "Sprachtechnologie in Estland: Ziele und Resultate"
Riina Koolmeister "Sprachpolitik und Bildung"
Helle Metslang "Posterpräsentation zur estnischen Sprache"
Jüri Viikberg "Die estnischen Sprachen und Dialekte"

Eesti keele päev Iirimaal Dublinis 10.10.2009
Andero Adamson "Eesti keel, eestikeel(n)e õpetus ja rahvuskaaslaste programm"
Colm Doyle "Family Language Policy and the cultivation of the minority language in bilingual families"
Renate Pajusalu "Keele omandamine ja kakskeelsus"
Tuuli Rehemaa "Keelenõuande uuemaid küsimusi"

Keelepäev Petseri gümnaasiumis 22.09.2009
Külli Habicht "Kuidas muutub eesti kirjakeel?"
Maire Raadik "Kuidas eesti keele sõnavara uueneb?"
Kadri Sõrmus "Siia ongi koer maetud"

Eesti keele päev Austraalias Sydneys (keelefoorum Sydney eesti kirikusaalis) 25.07.2009
Mati Erelt "Mida eestlane ütleb teistmoodi kui varem?"
Annika Kilgi "Eesti noored ja eesti keel"
Leelo Kingisepp "Välisõppeks sobivaid eesti keele õppematerjale"
Helle Metslang "Eesti keel – lihtne ja keeruline"
Maire Raadik "Inglise ja vene mõjud eesti sõnavaras"
Jüri Valge "Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas"

Eesti keele päev Austraalias Thirlmere'i Eesti Külas 24.07.2009
Maire Raadik "Uued sõnad eesti keeles"
Jüri Valge "Eestikeelse tuleviku nimel"

Eesti keele päev Austraalias Sydney Eesti Majas 23.07.2009
Maire Raadik "Uued sõnad eesti keeles"
Jüri Valge "Eestikeelse tuleviku nimel"

Eesti keele päev Austraalias Melbourne'i Eesti Majas 19.07.2009
Mati Erelt "Mida eestlane ütleb teistmoodi kui varem?"
Annika Kilgi "Eesti noored ja eesti keel"
Leelo Kingisepp "Välisõppeks sobivaid eesti keele õppematerjale"
Helle Metslang "Eesti keel – lihtne ja keeruline"
Maire Raadik "Inglise ja vene mõjud eesti sõnavaras"
Jüri Valge "Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas"

Eesti keele päev Venemaal Peterburis 18.04.2009
Reili Argus "Eesti keele omandamisest võrreldes teiste keeltega"
Madis Arukask "Identiteet keelega ja keeleta"
Kersti Lepajõe "Meedia keelekasutusest"
Rein Saukas "Jakob Hurda rahvaluulekogust"
Jüri Valge "Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas"

Eesti keele päev Hamburgis 23.11.2008
Renate Pajusalu "Sinatamine ja teietamine eestlastel ja eestivenelastel"
Kadri Sõrmus "Keelenõuviidad"
Andero Adamson "Eesti keel ja kultuur maailmas aastal 2008"

Eesti keele päev Oulus 22.11.2008
Heli Laanekask "Soome eestlastest soomeeestlasteks"
Margit Langemets "Soome ja Eesti: taskust suursõnaraamatuni"
Külli Habicht "Uus aeg, uued (keele)kombed ..."
Jüri Valge "Eesti keele-elu 10 elevanti"

Eesti keele päev Moskvas 22.11.2008
Mart Velsker "Uued nimed eesti kirjanduses"
Helle Metslang "Eesti keel – lihtne ja keeruline"
Tuuli Rehemaa "Keelenõuande uuemaid küsimusi"

Maie Soll "Eestis eesti keele õppimise võimalused välismaalt saabunutele ja Eestis elavatele teiste rahvuste esindajatele"

Eesti keele päev Minskis 16.11.2008
Tõnu Tender "Eesti riik ja eestlastest väljarändajad: linnulend eilsest homsesse"
Peeter Päll "Kust keeleküsimuste kohta abi saada?"
Annika Kilgi "Kuidas Eesti noored räägivad"

Annika Hussar "Eesti laste nimed 21. sajandil"

Eesti keele päev Riias 15.11.2008
Lembit Vaba "Eesti ja läti keelesuhetest"
Kristi Salve "Rikas Riia eesti folklooris"
Jüri Valge "Eesti keele-elu 10 elevanti"

Eesti keele päev Vilniuses 24.04.2008
Maire Raadik "Mida on uut eesti keele reeglistuses"
Andero Adamson "Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe"
Annika Hussar "Eesti eesnimemoest"

Eesti keele päev Peterburis 19.04.2008
Tõnu Tender "Eesti keele-elu olulisi sündmusi AD 2008"
Ilmar Tomusk "Põhiprobleemidest Eesti keelepoliitikas"
Anu-Reet Hausenberg "Eesti keele juured ja viljad"
Ilona Tragel "Uusi vaatenurki keeleuurimises"
Sirje Mäearu "Keelenõuandest keeleabi"

Eesti keele päev Haagis 9.03.2008
Reili Argus "Eesti keele omandamisest teiste keelte taustal"
Sirje Hassinen "Kakskeelse lapse keeleomandamisest"
Riina Reinthal "Kool ja keel"
Sirli Parm "Sõnade veel, juba, alles ja jälle ajaline tähendus"

Eesti keele päev Torontos 18.02.2008
Jüri Valge "Eestikeelse tuleviku nimel"
Maire Raadik "Keelehoolde sihid ja suuted"
Mati Erelt "Muutusi eesti keele lauseehituses"
Helle Metslang "Eesti keel – lihtne ja keerukas"
Jüri Viikberg "Keelemosaiik kodu- ja välismaal"
Jaak Viller "Eesti keelepoliitika tänapäeva tõmbetuultes"

Emakeele Seltsi keelepäevad Soomes
7.11.2007 Eesti Suursaatkonnas Helsingis
8.11.2007 Tampere pearaamatukogus Metso
9.11.2007 Turu Ülikooli Fennicumis

Helle Metslang "Eesti ja soome keel – sarnased ja erinevad"
Kristiina Praakli "Soome eestlaste kakskeelsus ja kakskeelne keelekasutus"
Hille Pajupuu "Vääritimõistmise ohud eesti-soome meilisuhtluses"
Jüri Valge "Keelestrateegia rakendub ellu"

Moskva 4. eesti keele päev 14.04.2007
Mati Erelt "Lause õigekeelsusest"
Tiiu Erelt "Uus õigekeelsussõnaraamat"
Leelo Kingisepp "Uuemaid eesti keele kui teise keele õppematerjale"
Jaak Viller "Eesti keel uues Paabelis"

Eesti keele päev Hamburgis 24.03.2007
Reili Argus "Kuidas eesti lapsed rääkima õpivad ja kas viga on ikka viga"
Sirje Hassinen "Lapse kakskeelsuse kujunemise protsess"
Riina Reinthal "Kool ja keel"

Eesti keele ja mälupäev Peterburis 17.03.2007
Annika Hussar "Eesnimed sajandivahetuse Eestis"
Renate Pajusalu "Eestlaste suhtlusstiil naaberrahvaste, eriti venelaste taustal"
Maire Raadik "Uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
Jüri Valge "Riik, keel ja keelekasutaja"

Peterburi 6. eesti keele päev

Jüri Valge "Avasõnad"
Maria-Maren Sepper "Emakeele Seltsi 86. tegevusaastat"
Jüri Valge "Eesti keele arendamine 2004-2006"
Tiit Rosenberg "Peterburi eesti patrioodid"
Mart Velsker "Eesti kirjandus 21. sajandil"
Karen Kuldnokk "Põhjusi eesti keele õppimiseks ja raskusi keele õppimisel"
Eva Velsker "Kuidas rääkida ajast: üks päevja igal öösel"