|
EMAKEELE SELTSI LÕUNA-EESTI
MURDEKOOSOLEK
12. aprillil 2005 Tartu
Ülikooli Veski auditooriumis
Koosoleku alguses andis seltsi esimees prof Mati
Erelt aastakoosolekul 22. märtsil valitud värskele
ESi auliikmele Helmi Neetarile üle sellekohase diplomi.
Et seltsi liikmel Salme Nigolil oli hiljuti olnud
85. sünnipäev, alustati koosolekut Karl Pajusalu
ettekandega “Salme Nigol keelesaarte uurijana”. S.
Nigol on 35 aasta jooksul käinud väiksema
või suurema uurimisrühma koosseisus leivude ja
lutsi maarahva juures nende keelt uurimas ja talletamas. Esimene
ekspeditsioon toimus 1954. aastal, viimane 1989. aastal. Kokku on ta
käinud kümnel korral. Keelesaarte teemal on S. Nigol
kirjutanud 1963.a Keeles ja Kirjanduses nr 7 ja 1970. aastal ilmunud
raamatus “Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi”.
K. Pajusalu ettekande järel meenutaski S. Nigol mitmeid
huvitavaid seiku ja tähelepanekuid nendelt käikudelt.
Teisena rääkis Inge Käsi teemal
“Võru murde sõnaraamat – mis
tehtud, mis teoksil”. Koostatava sõnaraamatu jaoks
on materjali kogunud Hella Keem aastail 1963–1986, kuid ei
jõudnud seda sõnaraamatuks vormistada. Eriti
mahukad kogud on tal Rõuge ja Vastseliina aladelt,
mistõttu tulebki sellest Võru murde idaosa
sõnaraamat. Välja on jäetud
Rõuge lääneosa ning Räpinaga
piirnevad Setu alad. Tegemist on 19. sajandi lõpu ja 20.
sajandi alguse Võru murdekeelega, mida vaevalt enam
Võrumaal kuulda saab. Ülesehituselt sarnaneb
koostatav sõnaraamat paljuski “Eesti murrete
sõnaraamatu” ülesehitusega. Arvutisse on
sisestatud 10 000 murdekeelset märksõna artiklit.
Eevi Rossi ettekanne “”Kuiss vanal
Võromaal eleti” ja alguslugu” andis
arhiivimaterjalide põhjal ülevaate sellest,
millistes oludes toimus Emakeele Seltsi
murdekogumistöö aastail 1940–1944. Siis
toimusid esimesed murdekogumise võistlused Hella Keema
organiseerimisel. Vaatamata ärevatele
sõja-aastatele oli H. Keema oskuslik ja entusiastlik tegevus
üllatavalt tulemuslik. Töid laekus rohkesti ning
kõik need olid väga sisukad ja kirjapanekult
usaldusväärsed tänu nõudlikule
juhendamisele. Kahjuks jäid mitmed unikaalsed
kaastööd viimasel sõjasuvel kadunuks.
Peamiselt nendel aastatel Võrumaa kihelkondadest ja
Setumaalt laekunud
korrespondentide materjalidest ongi koostatud valimik “Kuiss
vanal Võromaal eleti”, mida koosoleku
lõpus esitleti.
Kauni kujundusega mahukas raamat “Kuiss
vanal
Võromaal eleti” on etnograafilise sisuga:
vanaaegne põllupidamine, loomapidamine, karjandus, vanad
ehitused, endisaegsed meeste tööd ja tegemised,
endisaegne naiste käsitöö,
rahvarõivad ja rõivastumine, muistsed
söögid-joogid ning peod ja pühad jne.
Raamatut tutvustas toimetaja Mari Must.
|
