EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS















    Lahtiolekuajad:
    E 9–17
    T 12–16
    K 9–17
    N 12–16
    R suletud

    Aadress:
    Roosikrantsi 6
    10119 Tallinn

    Telefon: 6449331

    e-post:
    es@eki.ee

    Registrikood:
    80075963

    Arvelduskonto:
    EE862200001120045326
    Swedbank


EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT

ESA peatoimetaja on Mati Erelt.

Ilmub alates 1955. aastast. ESA 1–50 (1955–2004) bibliograafia on avaldatud 50. aastaraamatus.

ESA täistekstid on alates 44. köitest (1998) CEEOL-i veebiarhiivis.

Rohkem vt rubriigist "Aastaraamat".

ESA 52 (2006)
Digiteeritud aastaraamatud:

[PDF] Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat 1 (1920)
[PDF] Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat 2 (1921)
[PDF] Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat 3 (1922)
[PDF] Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat 4 (1923)
[PDF] Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat 5 (1924)




Emakeele Seltsi keeleajakiri OMA KEEL ilmub alates 2000. aasta sügisest.

Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot.
Oma Keelt saab ka tellida, vt tellimisjuhendit.

Üksiknumbreid vaata www.emakeeleselts.ee/omakeel.

 OK 2 / 2005




EMAKEELE SELTSI TOIMETISED


Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Enne pikemat pausi, mis oli tingitud rahanappusest, ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72, 875 lk). Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke.

Sõna sisse Lembit Vaba.
Sõna sisse minek.
Emakeele Seltsi toimetised nr 73.
Tallinn, 2015. 495 lk.
Liivi rahvas Eduard Vääri.
Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest.
Emakeele Seltsi toimetised nr 74.
Toimetanud Ott Kurs, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge.
Tallinn, 2016. 430 lk.
Sõna haaval Enn Ernits.
Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni.
Emakeele Seltsi toimetised nr 75.
Toimetanud Karl Pajusalu.
Tallinn, 2017. 757 lk.
Sõna haaval Asta Õim, Katre Õim.
Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks.
Emakeele Seltsi toimetised nr 77.
Toimetanud Pille Eslon.
Tallinn, 2019. 383 lk.
Sõna haaval Heli Laanekask.
Eesti filoloog olla.
Emakeele Seltsi toimetised nr 77.
Toimetanud Ellen Niit ja Killu Mei.
Tallinn, 2019. 479 lk.

Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetused (digiteeritud raamatud)

[PDF] 1. Ežmi Lived lugdebrontez. [Esimene liivi lugemik.] Tartu, 1921.
[PDF] 2. Eestlasele Eesti nimi. Tartu, 1921.
[PDF] 3. Soome muinasjutud. I. Tartu, 1921.
[PDF] 4. 15.000 uut sugunime. Lisa albumile "Eestlasele Eesti nimi". Tartu, 1921.
[PDF] 5. Toi livõd lugdõbrontõz. [Teine liivi lugemik.] Tartu, 1922.
[PDF] 6. Seto lugõmik. I osa. Tartu, 1922.
[PDF] 7. Soome muinasjutud. II. Tartu, 1923.
[PDF] 8. Soome muinasjutud. III. Tartu, 1923.
[PDF] 9. Kolmez lived lugdebrontez. [Kolmas liivi lugemik.] Tartu, 1923.
[PDF] 10. Nel'l'õs livõd lugdõbrõntõz. [Neljas liivi lugemik.] Tartu, 1924.
[PDF] 11. Kodotulõ'. Seto lugõmiku II osa. Tartu, 1924.
[PDF] 12. Eesti keeleõpetus. I. Hääliku- ja vormiõpetus. Koostanud Elmar Muuk. Tartu, 1927.
[PDF] 13. Lühike eesti keeleõpetus. I. Hääliku- ja vormiõpetus. Koostanud Elmar Muuk. Tartu, 1927.
[PDF] 14. Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium. Tartu, 1926.
[PDF] 15. Vidõs livõd lugdõbrõntõz. [Viies liivi lugemik.] Tartu, 1926.
[PDF] 16. Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. I vihk. Tartu, 1927.
[PDF] 16. Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi. II vihk. Tartu, 1931.
[PDF] 18. Julius Mägiste. Eestipäraseid isikunimesid. Tartu, 1929.
[PDF] 20. Alfred Koort. Keel ja loogika. Avec un résumé: [Le langage et la logique]. Tartu, 1932.
[PDF] 21. Julius Mägiste. Algsoome 1. silbi eü eesti keeles ja algsm. öü küsimus. Tartu, 1932.
[PDF] 22. Albert Saareste. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Tartu, 1932.
[PDF] 23. Albert Saareste. Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist. Tartu, 1932.
[PDF] 24. Julius Mägiste. Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade-uurimise puhul. Tartu, 1933.
[PDF] 25. Julius Mägiste. Produktiivne saksa laensõna: eesti roov'i ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia. Tartu, 1933.
[PDF] 26. Paul Ariste. Eesti sulghäälikud k, p, t ja b, d, g. Tartu, 1934.
[PDF] 27. Eesti nimi: valik uusi perekonnanimesid. Toimetanud Julius Mägiste ja Elmar Elisto. Tartu, 1935.
[PDF] 28. Julius Mägiste. Eestipäraseid eesnimesid. Tartu, 1936.
[PDF] 29. Julius Mägiste. Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest. Tartu, 1936.
[PDF] 30. Rein Nurkse. Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles. Tartu, 1937.
[PDF] 31. Valter Niilus. Valimik leivu murdetekste. Tartu, 1937.
[PDF] 32. Julius Mägiste. Laenatud indo-euroopa verbiprefikseist läänemere-soome keelis. Tartu, 1937.
[PDF] 33. Elin Põldre. Intonatsiooni, kvantiteedi ja dünaamilise rõhu suhteist eesti keeles. Tartu, 1938.
[PDF] 34. Mihkel Toomse. Ida-Vaivara murdest. Tartu, 1938.



KEELEKORRALDUS




Mati Erelt.
Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused.
4., täiendatud trükk.
Tallinn: Emakeele Selts, 2019. 183 lk.

Kirjakeele teataja II 1993-2000.
Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused.
/Tallinn/ 2000. 124 lk.

Aime Vettik, Rein Kull.
Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole (1929–1940).
Tallinn, 2002. 60 lk.





MURDETEKSTIDE KOGUMIKUD



[PDF]
Tartumaa saja-aastaste jutud.
Valimik murdetekste V.
Kogunud Hella Keem.
Tallinn, 1995. 207 lk.

Hella Keem.
Võru keel.
Tallinn, 1997. 87 lk.
Kuiss vanal Võromaal eleti

Kuiss vanal Võromaal eleti.
Valimik korrespondentide murdetekste VI.
Tallinn, 2005. 771 lk. 		Ennemustitsel Mulgimaal

[PDF]
Ennemustitsel Mulgimaal.
Valimik korrespondentide murdetekste VII.
Tallinn, 2008. 340 lk.
Häädemeeste murdetekstid

[PDF]
Minevikupärandit Häädemeestelt.
Valimik korrespondentide murdetekste VIII.
Tallinn, 2012. 361 lk. 		Ennemustitsel Mulgimaal

Evi Juhkam
Loode-eesti murdelood.
Risti ja Harju-Madise.
Valimik korrespondentide murdetekste IX.
Tallinn, 2017. 280 lk.


Valimik korrespondentide murdetekste (digiteeritud raamatud)

[PDF] 1. Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste I. Tallinn, 1956.
[PDF] 2. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn, 1957.
[PDF] 3. Tuulik, kadakas ja leib. Tallinn, 1969.
[PDF] 4. Lahemaa lugusid. Tallinn, 1989.
[PDF] 5. Tartumaa saja-aastaste jutud. Tallinn, 1995.
[PDF] 6. Ennemustitsel Mulgimaal. Tallinn, 2008.
[PDF] 7. Minevikupärandit Häädemeestelt. Tallinn, 2012.



MUU


Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Jüri Viikberg, Peeter Päll.
Eesti murded ja kohanimed.
Toimetaja Tiit Hennoste.
3., kohendatud ja täiendatud trükk.
Tartu, 2018. 334 lk.
[PDF]

Raamatus on iga murde kohta esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara.
Asta Õimu väljendivara kassett:

Väljendivara 1. Peigmees kaseladvas
Väljendivara 2. Mees metsast
Väljendivara 3. Nõgesed püksis
Väljendivara 4. Vesi või mesi
Väljendivara 5. Kartulipudru ingel

Tallinn: EKSA, 2018.
Ferdinand Johann Wiedemann.
Eesti keele grammatika.

Tõlkinud Heli Laanekask, toimetanud Ellen Niit.
Tallinn: Emakeele Selts, 2011.

grammatika
Krimmi kogumik.
Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.–10.09.2001).
Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg.
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 240 lk.
Krimmi kogumik II.
Konverentsi "Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis" ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis).
Koostanud Tõnu Tender ja Livia Viitol.
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 396 lk.




VAATMIKUD

12 eesti keele teemalist vaatmikku on viies keeles (eesti, vene, prantsuse, inglise, saksa) ning saadaval pdf-ina kahes suuruses: arvutisõbralik väiksem fail (u 200 KB), mida näeb eestikeelsena ka miniatuuril klikkides, ja suur A1-formaadis printimiseks sobiv trükifail (19–64 MB).