EMAKEELE SELTS

Tõnu Karma tõi ettekandes “Hädas võõrpärisnimedega” esile probleeme, mis on seotud erinevates keeltes isiku- ja kohanimede transkribeerimisega läti keelde. Läti keeles kehtib range nõue, et isikunimed tuleb kirjutada uue kirjaviisi põhimõtetest lähtuvalt. See aga muudab muurahvuselise elanikkonna nimed võiks öelda tundmatuseni, nimele lisatakse veel ka sootunnus. Ilmunud on mitmed raamatud, mis sisuliselt on loendid, kuidas üht või teist koha- või isikunime läti keeles kirjutada; kuulajatele anti vaadata väljavõtet ajalehest, kus olid loetletud Eesti riigikogu, valitsuse jt kõrgemate instantside töötajad ja nende nimede kirjutamisviis. Ettekandja rõhutas, et juurdunud pruugist loobumiseks on vaja ametlikku otsust. Nii on Lätis kokku kutsutud toimkond, kes nimeküsimusi arutama hakkab, Tõnu Karma on palutud üheks nõuandjaks.

Urmas Sutrop osutas ettekandes “ Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla ” liivi keele uurija Tõnu Karma teedrajavale osale Henriku Liivimaa kroonikast tuntud liivi nime Ykescola ~ Ykescole nime tähenduse avamisel. Arvamus, et eesti Üksküla , läti Ikškile või saksa Uexküll tähendab ‘üks küla’, on kõneleja arvates laialt levinud rahvaetümoloogia. Nimekuju tuleks lugeda Ikeskoola või Ikeskoole ning interpreteerida kui liivi üliku pojale Ike (või ülikule Ikei(n)) kuulunud koolmekohta või liivasaarekesi, kus oli võimalik Väina jõge ületada ilma paatideta. Ettekanne on avaldatud Emakeele Seltsi 49. aastaraamatus (2003).

Tiit-Rein Viitso andis ettekandes “Liivi kvantiteedi- ja toonisüsteem ning astmevaheldus” ülevaate liivi keele konsonandi- ja vokaalisüsteemist. Konsonantismis vastanduvad tugevad ja nõrgad obstruendid ning palataliseeritud ning palataliseerimata alveolaarid. Vokaalisüsteem põhineb kaheksal lühikesel ning üheksal pikal vokaalil. Toonisüsteemis on sonoorsete häälikute püsitoon kergelt tõusev, katketoon on tõusev või langev, kõige enam pakub vastandusi liivi keeles r. Kvantiteedisüsteemis on liivi keeles klusiilidel eesti keele III vältele sarnane tugev geminaat, mis pikkade vokaalide järel esineb oluliselt nõrgemana. Et 1880. aasta Matteuse evangeeliumi tõlkes märgiti pikka vokaali nii 1. kui 2. silbis ühtmoodi pikana, jäi see vastandus ortograafias kajastamata. Omakorda on vaieldav, kas geminaatide nõrk vaste on geminaat või on tegu üksikesinemisega. Geminaadile vastanduvad helilised või nõrgad häälikud. Samalaadsed nähtused esinevad ka diftongi ja klusiili järel. Kvantiteedi- ja toonisüsteemi märkimine ortograafias andis võimaluse kajastada ortograafias ka liivi astmevaheldust. Selleni jõuti alles 1970. aastate eel.

Eduard Vääri ettekande pealkiri “Tõnu Karma kultuuritegelase ja livoloogina” kõneleb enda eest. See oli kokkuvõte Tõnu Karma teada-tuntud tegemistest ning üleskutse koguda uut ja põhimõttelist materjali nii Tõnu Karma sulest kui kohta ning avaldada kahes keeles: originaalis ja tõlkes. Tõnu Karmal oli see uus varnast võtta, auditooriumile näidati esimest, 1938. a Lastelehes ilmunud publikatsiooni – linoollõige “Orav maiustamas”.