SÕNAVÕISTLUS ANDIS UUED EESTI SÕNAD
17. septembril kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa
Liidu Teabekeskus,
Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja
Postimees
välja sõnavõistluse, et täita
lünki
eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras.
Rahvas
reageeris elavamalt, kui võistluse korraldajad oodata
oskasidki.
Kirju tuli 111 ja Internetis oli sõnu pakkumas
käidud 546
korral. (Täpset osavõtjate arvu sellest ei saa,
sest
üsna paljud kordasid oma ettepanekuid või tegid
pakkumisi
mitmes jaos. Ligi 600 võis osavõtjaid siiski
olla.) Peagu
igaühel oli pakkuda mitu sõna, nii et kokku oli
ettepanekuid umbes 5300 (sh korduvad).
Tulemusi vaaginud žüriisse kuulusid:
esimees
Mati Erelt (Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli eesti
keele professor)
liikmed
Erkki Bahovski (Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja)
Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituudi vanemteadur)
Toomas-Hendrik Ilves (Riigikogu liige)
Krista Kerge (Tallinna Pedagoogikaülikooli ja
Õigusinstituudi õppejõud)
Peeter Kreitzberg (Riigikogu liige)
Raivo Rammus (Eesti Õigustõlke Keskuse
peatoimetaja)
Hannes Rumm (Euroopa Liidu Teabekeskuse juhataja)
Tõnu Tender (Haridusministeeriumi keeletalituse juhataja)
Häid
ettepanekuid saabus palju, kuid žürii otsustas iga
mõiste
tarvis välja valida ühe sobivaima sõna.
See soodustaks
nende omaksvõtmist ja keeles juurdumist.
Sõnavõistluse 2002
žürii soovitab kasutusse järgmisi sõnu:
1. ad hoc-komisjoni
või -komitee asemel sihtkomisjon, sihtkomitee
See komisjon moodustatakse teatavaks
juhtumiks – tal on kindel eesmärk, otstarve ehk
siht. Uus liitsõna on võrreldav eesti keeles juba
tuntud siht-liitsõnadega, kus varem
öeldi pikemalt sihtotstarbeline:
sihtannetus, -asutus, -fond, -kapital, -laen, -programm, -rahastamine
jm.
Neid liitsõnu pakkusid 29
osavõtjat.
2. globaliseerumise kõrval üleilmastumine
Esimese
katse võõrsõna kõrvale
omasõna
leidmiseks tegi „Eesti keele sõnaraamat
ÕS 1999",
esitades sõna maailmastumine.
Kuivõrd
tähendus on majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
koostöö ning vahetuse laienemine üle kogu
maailma, siis
eelistas žürii sõnaühendist üle
ilma tehtud tuletist üleilmastumine.
Vajaduse korral oleksid olemas ka tegusõnad: globaliseerima
= üleilmastama, globaliseeruma = üleilmastuma.
Seda sõna pakkusid 14 osavõtjat.
Peale selle pidasid otsustajad heaks mõtteks ka üleilmastumise
kokkutõmmet tehissõnaks ülmastumine
(3 osavõtjalt).
3. (Euroopa) integratsiooni kõrval lõimimine,
lõiming
Uued tuletised on tehtud väga vanast
tüvest lõim : lõime
metafoorse kujutluse alusel. Euroopa eri osad ühtlustuvad ja
ühinevad tervikuks, mida piltlikult nagu kangast seovad
lõimelõngad. Samast tüvest saame ka
tarvilikud
tegusõnad lõimima =
integreerima ja lõimuma = integreeruma.
Selle uudse idee esitas Ain Kaalep.
4. kriisikorralduse, -ohjelduse, -reguleerimise
asemel kriisiohjamine
Tuleb
väljendada rahvusvahelisi meetmeid, mille eesmärk on
takistada kriisi või konflikti kontrollimatut laienemist. On
otstarbekas jätta liitsõna eesosaks kriisi-,
kuid võtta järelosaks ohjamine,
mis otseses tähenduses on ohjadest juhtimine, piltlikult on
aga
tähendanud vaos ehk ohjes hoidmist ning alates 1970. aastate
algusest oskussõnana ka töö konkreetset
juhtimist ja
korraldamist. Liitsõna kriisiohjamine
peaks väljendama, et ohjad on kindlalt peos ja kriis ei
pääse kontrolli alt välja.
Otse seda liitsõna pakkusid 8
osalejat, kuid ohjade motiiv esines veel paljudel teistelgi.
Peale selle pidas žürii tarvilikuks
liitsõna kriisimaandamine (kahe
võistleja kriisimaandus), mis toob esile
kriisi lõppfaasi.
5. nulltolerantsi asemel täisleppimatus
Žürii kaalus sõnade leppimatus
ja sallimatus tähendusvarjundeid, pidades
üldises mõttes sobivamaks neutraalset
sõna leppimatus. Et leppimatus
ühiskonnavaenuliku käitumisega peaks olema
täielik, siis valiti välja eesosaga täis-
tugevdatud variant täisleppimatus.
Sallimatuses sisaldub juba vaenulikkust, millel puhuti võib
olla negatiivne mõju. Tarvilik on ka sõna lausleppimatus,
kui leppimatus saab ühiskonnas üldlevinuks. (Otse
seda sõna ei olnud pakutud, küll aga muid laus-sõnu.)
Liitsõna täisleppimatus
esitasid võistlusele Helgi Ilo ja Mait Talts, kuid emb-kumb
liitsõnaosa – kas täis-
või leppimatus – sisaldus veel mõneski ettepanekus.
6. Inglise sõnade opt-in
ja opt-out asemele sobivat uudisvastet ei laekunud.
7. subsidiaarsuse kõrval lähimus,
lähimuspõhimõte
See
põhimõte ütleb, et valdkondades, mis ei
kuulu tema
ainupädevusse, võtab Euroopa Liit meetmeid vaid
juhul, kui
need on tõhusamad liikmesriikide omadest. Sama kehtib
riikliku
ja kohaliku omavalitsuse tasandi kohta. Tuletise lähimus
(lähim + -us)
pakkuja Aado Keskpaik on oma ideed selgitanud: „Termini laiem
tähendus on otsustamine võimalikult inimestele
lähedasel tasandil."
Sama idee sisaldub ka pakkumuses lähipädevus,
lähipädevuse
põhimõte, mille on teinud
Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele
rühm.
8. struktuurifondide asemel tõukefondid
Sobivamat
sõna vajasid neli fondi, millest rahastatakse ELi
mahajäänumate piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu
kiirendamist struktuuriliste ümberkorraldustega. Senine struktuurifondid
oli selle märkimiseks raskesti läbinähtav
sõna. Žürii peab paremaks lahenduseks
liitsõna tõukefondid, sest
nende raha peab andma tõuke arengu kiirenduseks ja
mahajäämusest ülesaamiseks.
Sõna pakkusid Eduard Selge ja Silvi
Nemvalts.
9. task force asemel rakkerühm
ja rakkejõud
Ingliskeelne väljend task force
tähendab 1) teatud ülesande täitmiseks
loodud töörühma ja 2) erioperatsiooniks moodustatud
väeüksust. Seni on eesti vastena proovitud töökonda,
mis pole aga üldist poolehoidu leidnud. Nüüd
hakkas
žüriile mitmesaja ettepaneku hulgast silma ilmekas
liitsõna rakkerühm, s.o
rühm inimesi, kes on rakkes
(= tööga kõvasti seotud, tegevuses) neile
antud
ülesande täitmisel.
Selle idee esitas
sõnavõistlusel Endel Valdas.
Sõjaväes
soovitab žürii sama idee kohaselt kasutada sõna rakkejõud.
Järelosa -jõud pärineb
mitmelt võistlejalt, sh kolonel Arvo Sireli pikemast
kirjast,
niisamuti aitas see kiri paremini aru saada väljendatavast
mõistest.
10. twinning asemel mestimine
Mõiste
märgib ELi liikmesriigi ametniku lähetamist
kandidaatriiki
nõustama kindlat projekti, töötama koos
nõustatavaga. Võistlus andis värske idee
kasutada
selle kohta vana keeles olemasolevat sõna mestima,
mis tähendab mesti lööma, mestis olema,
ühel nõul tegutsema.
Kõnekeelesõnale
uue, kirjakeelse tähenduse andmise idee on pakkunud Kadri
Roos.
Vajaduse korral saab kasutada ka tuletist mesting.
11. valitsusvälise organisatsiooni
asemel vabaühendus
See
on rahvusvaheline või sisemaine valitsustest
sõltumatu
organisatsioon, mis võib olla mitmesuguse suunitlusega.
Žürii valis välja võimalikult
laiatähendusliku
liitsõna vabaühendus, mida
pakkus 10 osavõtjat. Eesosa vaba-
sisaldus veel paarikümnes ettepanekus.
12. ühenduse acquis
asemel ühenduse õigustik
See
on ELi liikmesriike siduvate õigusaktide (õiguste
ja
kohustuste) pidevalt täienev kogum, mille Eestigi liitudes
peab
tervikuna üle võtma. Andres Aule on selle jaoks
juba mitu
aastat tagasi teinud tuletise õigustik
(kogumit märkiv liide -stik), kuid see
sõna on oskussõnastikes esinemisest hoolimata
mitmesugustel põhjustel visalt juurdunud.
Võistlusel tuletati õigustikku
meelde 8 korral, sh tegi seda sõna esmalooja A. Aule.
Žürii peab ühenduse õigustikku
kõnealuse mõiste jaoks parimaks lahenduseks.
Žürii
tänab kõiki sõnavõistlusel
osalenuid.
Võistlust võib pidada kordaläinuks.
Eestlased on
näidanud, et nad valdavad sõnaloome mitmekesiseid
vahendeid: oskavad moodustada tabavaid liitsõnu, teha uusi
tuletisi, anda olemasolevatele sõnadele uusi,
ülekantud
tähendusi, tuua sõnu kõnekeelest
kirjakeelde,
meisterdada tehissõnu. Loodame, et paremad
uudissõnad
juurduvad kergesti ja kiiresti.
Sõnavõistluse
kokkuvõtete tegemine ja edukalt osalenute austamine toimub
neljapäeval, 28. novembril 2002 Eesti Keele Instituudi saalis
kell
15.00.
UUSI EESTI SÕNU
sihtkomisjon
üleilmastumine
lõimimine, lõiming
kriisiohjamine
täisleppimatus
lähimus(põhimõte)
tõukefondid
rakkerühm
rakkejõud
mestimine (ingl twinning)
vabaühendus
ühenduse õigustik
Uute sõnade tegijad
1. sihtkomisjon, sihtkomitee (29
osavõtjat)
Rainer Küngas
Jaak Toss
Karen Kunnas
Lauri Leht
Vahur Sabre
Reedik Riit
Juhan Javois
Andres Soojärv
Helle
Matti Masing
Ave Poom
Anu Martin
Merike Rebane
Tanel Veisson
Jaanus Kamber
Jaan Laats
Reedik Mägi
Leemet Paulson
Vallo Adamson
Vastaja
Joosep-Georg Järvemaa
Kristjan Kangro
Reet Mändar
Aino Ingrid Sepp
Sirje Tambaur
Andres Aule
Kalle Klauks
Tõnu Otsason
Natalja Schönfeld
2. üleilmastumine
Kullo Vende
Rene Ansip
Silvi Nemvalts
Tõnu Otsason
Allan Alaküla
Enn Oja
Agu Saukas
Malle Koor
Jon Ender
Jüri Baumann
Tarmo Pikner
Lauri Vahtre
Jaak Umborg
Indrek Ibrus
ülmastumine
Valev Tari
Enn Esko
Valdi Reinas
3. lõimimine, lõiming
Ain Kaalep
4. kriisiohjamine
Heljus-Johannes Vaher
Riina Vällo
Helle Vilu
Mait Talts
Tõnis Ohu
Raul Johanson
Reedik Riit
Anti Alasi
kriisimaandus
Arvo Ukleika
Enn Esko
5. täisleppimatus
Helgi Ilo
Mait Talts
6.
—
7.
lähimus(põhimõte)
Aado Keskpaik
lähipädevus, lähipädevuse
põhimõte
Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele
rühm
8. tõukefondid
Eduard Selge
Silvi Nemvalts
9. rakkerühm
Endel Valdas
10. mestimine
Kadri Roos
11. vabaühendus
Inna Soone
Leemet Paulson
Urmas
Andrus Lepikov
Jaan Laats
Igor ;))
Jüri Ruut
Helgi Ilo
Matti Masing
Kristel Toom
12. ühenduse õigustik
Andrus Aule varem loodud sõna
Žürii otsustas anda välja 4
esimest, 4 teist ja 6 kolmandat auhinda.
I auhinna saavad: Ain Kaalep (lõimimine,
lõiming), Aado Keskpaik (lähimus),
Endel Valdas (rakkerühm) ja Kadri Roos (mestima)
II auhinna saavad: Helgi Ilo (täisleppimatus
ja vabaühendus),
Mait Talts (täisleppimatus ja kriisiohjamine),
Eduard Selge (tõukefondid) ning Silvi
Nemvalts (tõukerahastud ja üleilmastumine)
III auhinna saavad: Tõnu Otsason (üleilmastumine
ja sihtkomisjon), Reedik Riit (kriisiohjamine
ja sihtkomisjon), Jaan Laats (vabaühendus
ja sihtkomisjon), Matti Masing (vabaühendus
ja sihtkomisjon), Andres Aule (ühenduse
õigustik ja sihtkomisjon)
ning Leemet Paulson (vabaühendus ja sihtkomisjon)
Ergutusauhinna saab Jyväskylä
rahvaülikooli eesti keele rühm (lähipädevus).
Žürii nimel kokkuvõtte
kirjutanud Tiiu Erelt
|