ESIMESE KEELE OMANDAMISEST
Neljapäeval, 27. novembril 2008 TÜ peahoones 139. auditooriumis
Reili Arguse ettekanne kandis pealkirja „Eesti keele vormimoodustuse omandamine võrdluses teiste keelte omandamisega“. Esmalt tutvustas ta olulisemaid keele omandamismehhanisme-strateegiaid. Raskuste tekitajatena nimetas ta vormimoodustuse üldist olemust; astmevaheldust; vormivaliku keerukaid reegleid. Samas pööras ta muuhulgas tähelepanu sellele, et kogu keerukat süsteemi ei omandata korraga ning teatud muuttüübid saavad kiiremini selgeks. Mida rikkam on keele morfoloogia, seda varem hakkavad lapsed sellele tähelepanu pöörama ja seda omandama. Astmevahelduse seisukohalt on raske see, et tuleb valida nii õige tüvi kui ka tunnused. Samas esinevad paljud astmevahelduslikud sõnad varakult ja tihedalt (nt lutt, pott) ning astmevaheldus saadakse selgeks juba enne käändelõppe. Selleks kasutatakse keerukuse vältimise strateegiaid: vanemad eelistavad kasutada lihtsamasse tüüpi kuuluvaid sõnu, kasutatakse deminutiivtuletisi, kasutatakse kindlaid leksikaalseid malle.
Sirli Parm esines ettekandega „Lastekeele ajasõnad“. Ta on uurinud ajasõnade esinemist ja ajasõnade tähenduse omandamist vanuses 3–7 eluaastat ehk leksikaalse ajakategooria kujunemist lastel. Eesti lapsed omandavad ajasõnad alates 3. eluaastast, sama toetavad ka teiste keelte andmed. Ajasüsteemi areng on üldiselt järgmine: kõnega samaaegne siin ja praegu (enne 2. eluaastat); kirjeldatava sündmuse aeg (minevik, tulevik, vastandus kõnehetkele); viidatav aeg (kui x juhtus, siis…; alates 3. eluaastast); täielik ajasüsteem (ligikaudu täiskasvanupärane; u 4aastaselt). Leksikaalse ajakategooria puhul huvitas esinejat eeskätt ajasõnade kasutus. Ajasõna hõlmab kogu leksikaalset ajakategooriat – ajaväljendeid, millega või mille abil viidatakse või tähistatakse ajasuhet (k.a sidesõna; kõik, mida selleks kasutatakse). Ajasõnu uuriti narratiivide põhjal lastel vanuses 3–5 ja 6–7 eluaastat. Lapsed pidid etteloetud jutu põhjal piltide abil teksti järele jutustama. Algses tekstis esines vaid üks ajasõna, veel. Hüpoteesi järgi oletati, et ajasõnadest võiksid esineda siis, seejärel, pärast seda jmt ning et vanemad lapsed kasutavad ajasõnu rohkem. Erinevused osutusid väiksemaks kui oletatud. Enim kasutati sõnu siis, siis kui.
Maigi Vija, Reeli Torn-Leesiku ja Renate Pajusalu ühisettekanne kõneles tegumoekategooriast lapsekeeles. Uuringud näitavad, et lapse keele omandamisel tuleb esmalt arvesse asjaolu, et ema (sisend)keeles esineb kuni lapse 2. eluaastani impersonaali vähe ja nii pole seda ka lapse keeles. Alates 2. eluaastast ilmuvad lapse keelde üksikud impersonaali vormid ning nende kasutus ei ole veel reeglipärane. Ettekandes tutvustati lähemalt tegumoekategooria kujunemise uurimiseks tehtud mõistmiskatset piltide abil, mis on osa laiemast rahvusvahelisest uurimusest.
|
