Emakeele Selts

Andres Heinapuu keskendus ettekandes "Kes politiseeris Joškar-Ola kongressi?" sündmustele ja asjaoludele, mis kallutasid seekordse fu kongressi poliitilisemaks, kui see kohane oleks olnud. Kongressi presiidiumi laua taga oli 20 inimest, kellest vaid 5 olid fennougristid. Avamise põhikõneleja oli Mari vabariigi president Leonid Markelov, kelle põhisõnum oli, et marid elavad maal, vabariik kasifitseerib külasid ja asfalteerib teid. Aukülalisi, kellele sõna anti, oli Moskvast, ministeeriumidest, anti edasi Venemaa presidendi V. Putini tervitused. Ei fennougristidele ega Eesti, Soome, Ungari, Rootsi fu komiteede esindajatele avamisel sõna ei antud. Avamise põhjal võiks öelda, et korraldajad ise politiseerisid kongressi.
Enne avamist teatasid uudisteagentuurid, nt Regnum jt, et ei ole poliitiline kongress, kongressi järel teatati vastupidist. Politiseerimine sai alguse juba 7. veebruaril 2005, kui Maris peksti läbi kongressi president Vladimir Kozlov. Sellele järgnenud sündmustest ja Euroopa Parlamendi reaktsioonist võib saada ülevaate Eesti päevalehtedest. Juri Anduganovi surma tõttu lagunes koost kongressi korraldus, s.h kongressi kava. A. Heinapuu sai kuulata 20st kavatsetud ettekandest 4, kuna programm oli segamini, kõik saadetud teesid oli programmi paigutatud, ehkki esinejad olid ettekandest loobunud, sektsioonid ei pidanud ajakavast kinni jne. Hirmuõhkkond oli üldine. A. Heinapuu järeldus oli, et kongressi politiseerimises ei saa süüdistada ühte osapoolt. Oma osa on selles Euroopa Parlamendil, Moskva keskvalitsusel, L. Markelovil, v. Kozlovil, Mari opositsioonil, kes tahtis kongressi ära kasutada, et teavitada marilaste olukorrast ja kõlbmatust presidendist. Kui opositsioon oleks tasalülitatud, oleks ehk olnud rahulikum õhkkond. Ent eelnenud sündmused tekitasid pinget. Järeldus: politiseerija oli Markelov, kes ei suuda maridega ära leppida, või vastupidi.

Helmi Neetari ja Vilja Oja püüdsid ühisettekandes "Märkmeid X fennougristide kongressi teaduspoolelt" anda ülevaate kongressi teaduslikkusest niivõrd kui neil oli võimalus eri sektsioonides osaleda. Ettekannet alustasid nad tsitaadiga Paul Ariste lõpukõnest fu 3. kongressil: „Rahvusvaheline fennougristide kongress on saanud kindlaks traditsioonidega seotud mõisteks. See on foorum, kuhu kõikide maade fennougristid ja samojedoloogid tulevad kokku viimase viie aasta teadusalastest saavutustest aru andma. Fennougristide kongress on ühtlasi koht, kus eri maade uurijad saavad kinnitada omavahelisi sõprussidemeid.”
Esimene fennougristide kongress toimus 1960. a. Budapestis, järgnesid Helsinki (1965), Tallinn (1970), Budapest (1975), Turku (1980), Sõktõvkar (1985), Debrecen (1990), Jyväskylä (1995), Tartu (2000). Erinevalt eelmistest ei viibinud juubelikongressil Joškar-Olas selle president, mari keeleteadlane Juri Anduganov – 6. juulil 2005 oli ta hukkunud autoavariis.
Kui palju oli Joškar-Ola kongressil osalejaid ja ettekandjaid, on võimatu kindlaks teha. Programmi olid arvatavasti pandud kõik, kes kunagi soovi avaldasid. Samas puudub teeside kogumikust osa teese, mis olid avaldamiseks sekretariaati saadetud. Kõige suurem delegatsioon oli loomulikult marilastel. Soome, Ungari ja Eesti delegatsioonid olid viimaste kongressidega võrreldes suhteliselt väikesed.
Joškar-Ola kongressil oli 25. sektsiooni, neist 11 keeleteaduslikku, 7 folkloristika-alast, 3 kirjandusteaduslikku ning 4 sektsiooni, kus käsitleti arheoloogia, antropoloogia ja etnograafia küsimusi. Peale selle peeti plenaarettekandeid ja sümpoosione. Plenaarettekannete väljaandes on 8 ettekande tekstid. Teesikogumikke on kaks: esimeses põhiliselt lingvistika, teises muud teemad. Enim ettekandeid käsitles mõistagi volga ja permi keelte probleeme.
Kongressi ajaks oli ilmunud mari lingvistide biobibliograafiline teatmik. Sealt ilmneb, et 62 lingvistist on 17 kaitsnud oma kandidaadiväitekirja Paul Ariste juhendamisel. Neist viis on hiljem saanud ka doktorikraadi. Paul Aristest rääkis Tõnu Seilenthali plenaarettekanne. Austatud ja armastatud õpetajale oli pühendatud ka I. Ivanovi artikkel kongressi ajalehes.
Väga kasulikud on olnud fu kongresside raamatunäitused, mis annavad ülevaate kongresside vaheajal ilmunud fennougristikast. Joškar-Ola näitusel puudusid kahjuks mitmed olulised teosed Soomest, Ungarist ja Eestist, nagu näiteks mullu ilmunud eesti, soome ja karjala lingvistide ühistööna valminud läänemeresoome keelte atlase /Atlas Linguarum Fennicarum /1. osa. Mari keelt käsitlevaist teostest on aastail 2000–2005 trükis avaldatud uute sõnade sõnaraamat, lingvistiliste terminite sõnaraamat, mari kirjakeele ajalugu, 18.–19. sajandi käsikirjaliste keelemälestiste ajaloolis-lingvistiline analüüs, mahukas Mari El-i toponüümika. Koostöös soomlastega on valminud ja Soomes välja antud pöördsõnastik. Ungaris on ilmunud mäemari foneetika ja morfoloogia. Lisaks neile on trükitud ülikooli õppevahenditeks mõeldud tänapäeva mari keele leksikoloogia, foneetika, kirjakeele ajalugu ja mari keele pöördsõnastik.
Vajaka jäi seekord kuluaarivestlustest teiste maade kolleegidega ja uute tutvuste sõlmimise võimalustest, mis teadagi kuuluvad iga kongressi plusspoolele.

EMAKEELE SELTS