|
EUROOPA KEELTE PÄEVA ÜLIÕPILASKONVERENTS
28. septembril 2007 kell 11 Tallinna Ülikooli keeltemaja auditooriumis 240
Euroopa keelte päeval toimus taas Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents, seekord Tallinna ülikoolis. Oma töid tutvustasid üliõpilased nii Tartust kui ka Tallinnast, esindatud olid ka Narva ja Helsingi.
Marit Alas (Tallinna ülikool) vaatles kohanimedes toimunud muutusi Saaremaal Pöide vallas 1787. aasta, 1933. aasta ning tänapäeva materjali põhjal. Esineja leidis, et kohanimed on olnud suhteliselt püsivad, millest omakorda loodusnimed on säilinud paremini. Loodusnimedest on kõige säilivamad mäenimed ning vetenimed. Kultuurnimedest on kõige püsivamad talunimed, kõige enam muutuvad viljelusnimed.
Pilleriin Podneks (Tallinna ülikool) kõneles adjektiivide omandamisest eesti keeles. Esineja näitas, et adjektiivide sagedus hoidjakeeles mõjutab oluliselt nende omandamisjärjekorda ning primaarsed adjektiiviopositsioonid on keeles ühed esimesed adjektiivid. Adjektiivide kasutus saab alguse umbes teisest eluaastast ja alguses kasutatavad lapsed peamiselt juuradjektiive. Värvus kui väline omadus on laste jaoks väga esilduv, samuti muud füüsiliste omadustega seotud adjektiivid. Eetilis-esteetiliste omadussõnade esinemissagedus oli seevastu palju väiksem.
Grethe Juhkason (Tartu ülikool) rääkis verbiliidetest vanemates murdetekstides ja tänapäeva võru kirjakeeles. Võru omapäraseid momentaaniliiteid -hta/-htä, -hut/-hüt ja -sa/-sä, refleksiiviliidet -h(t)u/-h(t)ü ja frekventatiiviliidet -e(l)le/-õ(l)lõ esineb vanemas võru keeles rohkem kui tänapäeva võru kirjakeeles: traditsioonilistes murdetekstides leidus neid ligi kolm korda rohkem kui Uma Lehes. Üheks põhjuseks on see, et ajalehes oli esindatud ainult kolm liidet, murdetekstides kõik liited. Uma Lehes puuduvad täiesti kaks võru keelele omast sufiksit: momentaaniliide -hut/-hüt ja enesekohane liide -h(t)u/-h(t)ü. Seda asjaolu ning ka ülejäänud omapäraste liidete nappust seletab teise põhjusena kindlasti vähemalt osaliselt eesti keele mõju – kuna eesti keeles sellisel kujul liiteid ei kasutata ning eesti keel on olnud pikka aega ja on ka praegu võru keele suhtes domineerival positsioonil, siis on võru keele kasutajate teadlikkus võru keelele iseloomulikest varjundirikkust võimaldavatest verbisufiksitest vähenenud.
Anni Jürine (Tartu ülikool) käsitles eesti kaassõnade norminguvastast kokkukirjutamist grammatiseerumisteooria taustal. Ettekandes anti ülevaade kirjalikus toimetamata keeles viimasel ajal levivast tendentsist – kaassõna norminguvastasest kokkukirjutamisest eelneva käändsõnaga. Esineja arvates näitab see, et kaassõnaühendi ühtsena, tervikuna tajumist ning sellest tulenevat kokkukirjutamist on käsitletud adpositsioonide n-ö edasi grammatiseerumisena kaassõnaühendis.
Annika Valdmetsa (Tartu ülikool) ettekanne esitas kümne eesti kirjakeeles esineva modaalpartikli analüüsi. Partiklid olid praktiliselt, täiega, loomulikult, vabalt, iganes, suhteliselt, tegelikult, absoluutselt, julgelt ja põhimõtteliselt. Nende modaalpartiklite uurimine näitas ühelt poolt keele muutumist aja jooksul ja teisalt hõlmas ka keelekasutuse pragmaatilisi aspekte: modaalpartiklite kasutussageduse analüüsi ning nende funktsiooni arengut.
Sirpa Hutukka (Helsingi ülikool) teemaks oli deontiline modaalsus eesti naisteajalehtede armastus- ja seksuaalteemades ehk kohustamised ja soovitamised naisteajakirjas 1985. ja 2005. aastal. Ettekandja vaatles lubatust, vajalikkust ja kohustuslikkust väljendavaid modaalverbe, modaalsuse vahendite kasutamist eri aegadel ning keelevahendite ja eri aegade tekstides ilmnevate hoiakute seoseid.
Liina Kivimäe (Tallinna ülikool) tutvustas presidendikõnedes esinevaid sagedasemaid mõistemetafoore ja nende allikalasid, lähtudes lakofiaanlikust metafooriteooriast. Presidendikõned on metafoorirohked ning kõige sagedamini kasutatud mõistemetafoorideks osutusid RIIK ON ISIK, RAHVAS ON ISIK, RIIK ON TAIM ja RAHVAS ON TAIM. Metafooride analüüs näitas, millised on presidendi hoiakud rahva ja riigis toimuva suhtes.
Kerli Prass (Tallinna ülikool) kõneles pressiteadete süntaksist. 180 pressiteate analüüs näitas muuhulgas, et sellele ajakirjandus˛anrile on omased partitsiibitarindid ja nominalisatsioonid. Tavaline on isikunime täiendav partitsiibitarind, nt Gruusias visiidil viibiv välisminister Urmas Paet. Ehkki põhjendamatut nominalisatsiooni esineb harva, leidub pressiteadetes rohkesti pikki, paljude täienditega nominalisatsioone, mis teevad lause keeruliseks, nt osa laiemast ELi finantsmääruses sätestatud finantsjuhtimise eeskirjade läbivaatamisest, soojusenergia alandatud käibemaksumäära rakendamise jätkamine.
Dmitri Kulakov (Tartu ülikooli Narva kolled˛) kõrvutas eesti ja vene tegusõnade rektsioone. Vaatluse all olid liigutusi ja liikumist tähistavad verbid haarama (mida) / kinni haarama (millest), minema (kuhu) / sisse minema (kuhu, millest), pistma (mida) / sisse pistma (mida, millest). Vene keeles vastavad käsitletud rektsioonidele prepositsioonid za, skvoz', cerez ning määrused akusatiivi käändes. Esmane rektsioon on mõlemas keeles sama, teisene erinev. Rektsioonide õigeks kasutuseks tuleb juhinduda mõlema keele süntaktilise struktuuri omapärast.
Liis Raasik (Tartu ülikool) vaatles intervokaalsed leenisklusiile. Kuna uurimistulemused põhinesid ühe keelejuhi keeleandmetel, ei saanud teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid ilmnenud tendentsid kinnitasid, et leenisklusiilide laad võib erineda ametlikust, ning andsid alust edasiseks uurimiseks.
Kirsi Laanesoo (Tartu ülikool) andis ülevaate sellest, mis eesmärgil kasutatakse vestluses küsilauseid. Küsimuste esmane roll on vestluse järjepidevuse tagamine, kuid küsilauseid võib kasutada ka näiteks oma arvamuse ja hinnangu väljendamiseks, ettepaneku tegemiseks, etteheitena, palvena või pakkumisena.
Katrin Rikberg (Tallinna ülikool) rääkis viisakuse kultuuriomasest mõistest. Nii kirjaliku kui ka suulise teksti näidetega seotud küsimustiku vastused osutasid viisakustaju sõltuvust tekstiliigist ja näitasid viisakuse tugevat seostamist (kuid mitte samastamist) asjakohasusega. Viisakuse ja asjakohasuse tunnused vabavastustes sõltusid peale ˛anri ka jälgitud kõneleja rollist. Vastuste laad sõltus paljuski vastaja enda vanusest.
Päeva lõpetas filmiõhtu (Uus-Sadama õppehoone 2. korrusel Tallinna saalis), kus esilinastusid Mark Soosaare kaks uut dokumentaalfilmi, kihnukeelne “Kihnu naenõ, tutt peos” ja Põhja-Itaalia Venezia murdes “Teine elu”, mida autor ise kommenteeris. Lisaks näidati ühe Iisraeli kooli elu kujutavat Yoram Honigi filmi “Rahu esimene õppetund”.
|
