EMAKEELE SELTS

I. Akadeemiline osa

Professor Jüri Viikberg pidas akadeemilise ettekande „Väliseestlased ja eesti keel“.
Ettekande alguses tõdeti, et küsimustele „kes on väliseestlased?“ ja „mis on väliseesti keel?“ ei ole siiani suudetud ühest vastust anda. Väliseestlased on välismaale läinud ja seal „juurdunud“ eestlased; välismaal sündinud ja seal elavad eestlased. Seadusandlikes tekstides on kriteeriumiks, et välismaal on elatud vähemalt kümme aastat. Välismaal elamine on piisav kriteerium, eestlust määratleda on aga keerulisem – tihti ei oska inimene ka ise ennast üheselt määratleda, on segaabielusid, tekkinud sõlmes sugupuud. Noorematest sugupõlvedest rääkides ei ole lihtne eestlaste arvu kindlaks teha määratlemine erinev (Venemaal ja Ukrainas on võimalik toetuda rahvaloenduse andmetele, kuna statistika aluseks on rahvus, ent teistes riikides ei pruugi see nii olla, statistika aluseks päritolu või sünniriik).

Aastal 2009 elab väljaspool Eestit 125 000 eestlast – idadiasporaas eestlaste arv kahaneb, läänes kasvab.

Väliseestlaste keele puhul ei ole võimalik rääkida homogeensest keeletarvitusest, saab arvestada arvukate idiolektidega, millel on küljes asukohamaa kõla. Samas on eri riikides olukord erinev: Siberis ja Rootsis on eesti keel kandunud neljandasse põlve, seega on põhjendatud kõnelemine siberieesti ja rootsieesti keelest, tulevikus ehk ka kanadaeesti keelest, kuna on märke, et sealgi kandub keel neljandasse põlve. Teiste riikide puhul ei ole see seni võimalik olnud, niisiis tuleb teha selget vahet, millal rääkida eesti keelest välismaal, millal väliseesti keelest.

Ettekandja esitas rohkesti näiteid väliseestlaste keelele iseloomulikest joontest.

Kokkuvõttes tõdes ettekandja, et väliseestlastel on kindel seos ja kontakt Eestiga, kindlasti on oluline see, et eesti keel jõuaks ühest põlvkonnast teise. Eesti keele kasutamist, levikut õppimist peaks toetama, nagu ka haridus- ja teadusministeeriumi programmid ette näevad. Samuti on väliseestlaste teema ka Emakeele Seltsi teema – on korraldatud keelepäevi, mis on olnud väliseestlastele äärmiselt tähtsad keeleoskuse ja keeletunde säilitamise jaoks. Niisiis: eesti keel välismaal on see, mida Eesti peaks toetama; väliseesti keel see, mida eesti teadlased peaksid uurima. Väliseestlaste keeletarvitus on indikaatoriks keele arengutele ja nähtustele, mis võivad ette tulla ka Eestis.

II. Ametlik osa

Koosoleku otsustusvõime hindamine. Et koosolek oleks otsustusvõimeline, peab olema kohal vähemalt üks kümnendik seltsi liikmetest. Koosolek tunnistati otsustusvõimeliseks.

1. Emakeele Seltsi teadussekretäri Annika Hussari esitatud aruanne seltsi 89. tegevusaasta kohta
Annika Hussar tegi kokkuvõtte seltsi tegevusest 2008. aastal, nimetades aasta jooksul toimunud konverentse, ettekandekoosolekuid.
Emakeele Seltsi kuulus 31. detsembri 2008 seisuga 6 auliiget ja 335 tegevliiget. Vastu võeti 8 uut liiget, välja arvati 4 liiget, surma läbi lahkus 10 liiget. Juhatus käis koos 6 korda, arutelusid peeti ka e-posti teel.
Toimus 3 konverentsi, 8 ettekandekoosolekut, 10 keelepäeva. Ettekandekoosolekutel peeti 20 ettekannet.
Kirjastustegevuse vallast nimetati raamatu „Ennemustitsel Mulgimaal“, Emakeele Seltsi aastaraamatu (53) ning ajakirja Oma Keel kahe numbri väljaandmist.
Toimus koolinoortele suunatud internetipõhine sõnakogumisvõistlus.
Raamatukogu täienes 159 trükisega. Sõlmiti leping rahvusraamatukoguga teavikute kataloogimiseks ja nähtavaks tegemiseks.
Keeletoimkond võttis vastu kolm otsust ja soovitas luua hääldustöörühma.
Rahaliselt oli aasta soodne, seltsi on toetanud teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium.
Kokkuvõttes hindas teadussekretär aastat tegevusrohkeks ning kordaläinuks.

Helgi Vihma: kui suur see toetussumma kokku tuleb?
Helle Metslang: ei oska kohe täpselt öelda, revisjonikomisjoni aruandest selgub.

Koosolek kinnitas tegevusaruande.

2. Revisjonikomisjoni aruande esitas Kullo Vende. Revisjonikomisjoni koosolek toimus 18. märtsil. Kohal viibisid Kullo Vende, Sirje Mäearu ja Mari Kendla. Revideerimise juures viibisid Helju Kaal, Annika Hussar ja raamatupidaja Tiia Vajak. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Kullo Vende.
Liikmemaksuvõlglaste küsimus. Kaheaastane liikmemaksuvõlg on 13 liikmel, kolmeaastane 7 liikmel, nelja-aastane või suurem võlg 13 liikmel. Võlglastele on saadetud meeldetuletus. Revisjonikomisjon tegi seltsi juhatusele ettepaneku pikaajalised võlglased seltsist välja arvata. Seltsi protokolliraamatud on korras.
Revisjonikomisjon leidis, et Emakeele Seltsi rahaasjad on korras.
Otsustati kinnitada revisjonikomisjoni aruanne.

Helle Metslang kommenteerib võlglaste asja. Juhatus leidis, et kohe ei hakata võlglasi välja heitma, vaid mõjutatakse liikmemaksu ära maksma. On saadud häid tulemusi. Helju Kaal lisas, et kolmeaastase võlaga inimestest ei ole ühega saadud kontakti, teised on ära maksnud. Neljaaastase võlgnevusega liikmetest samuti ühega ei saadud kontakti, teised on võlad likvideerinud. Suurema võlgnevusega inimestega tuleb veel tegelda, ei saadud kõiki kätte, mõned andmed aegunud.

3. Liikmeksoleku küsimused
Annika Hussar andis ülevaate juhatuse otsustest. Juhatusele on tulnud kolm sooviavaldust seltsist välja astuda, seltsist arvatakse välja Mari-Epp Tirkkonen, Ülle Rannut, Endel Annus. Liikmekandidaatide avaldusi oli juhatusele laekunud 13. Annika Hussar tutvustas liikmekandidaate, koosolek otsustas hääletusel iga uue liikme sobivuse üle. Üldkoosoleku otsusel võeti Emakeele Seltsi liikmeks Piret Järvela, Elle Vaimann, Tiina Tärk, Kairi Tamuri, Eva Liina Asu-Garcia, Maris Johannes, Tiia Neuvonen, Siiri Soidro, Helena Metslang, Leelo Padari, Martin Ehala, Petar Kehayov, Sirje Õim ja Madis Arukask.

4. Liikmemaksu küsimus
Helle Metslang: seltsi juhatus teeb ettepaneku jätta liikmemaks samaks (75 krooni töötavatele liikmetele, 25 krooni pensionäridele ja üliõpilastele).
Koosolek otsustas jätta liikmemaksu määr muutmata.

5. Juhatuse, revisjonikomisjoni ja auliikmete valimine
Annika Hussar: Suurem osa endisest juhatusest oli nõus oma kandidatuuri ülesseadmisega: Helle Metslang, Mati Erelt, Annika Kilgi, Karl Pajusalu, Jüri Viikberg, Asta Õim. Juhatus soovitab kandidaadiks seada ka Jüri Valge.
Emakeele Seltsi liikmed esitasid kandidaatideks Tõnu Tendri ja Petar Kehayovi. Kuna Petar Kehayov ei olnud kohal ning puudus tema nõusolek, kustutati ta kandidaatide nimekirjast.

Juhatuse voliaja küsimus – Külli Habicht teeb ettepaneku valida juhatus neljaks aastaks.

Revisjonikomisjoni valimisel tehti ettepanek valida tagasi senine revisjonikomisjon. Kandidaatideks seati Kullo Vende, Mari Kendla, Sirje Mäearu ja Hille Pajupuu.

Helle Metslang tegi seltsi juhatuse nimel ettepaneku valida auliikmeteks Viivi Maanso, Ellen Uuspõld, Tiit-Rein Viitso.

Kommentaar: Urmas Sutrop leidis, et Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts eemalduvad teineteisest, kandidaatide hulgas ei ole ühtegi täiskohaga EKI töötajat.

Salajase hääletuse korraldamiseks valiti häältelugemiskomisjon. Helle Metslangi ettepanekul valiti häältelugemiskomisjoni Heli Laanekask, Peeter Päll, Meeli Sedrik, Maia Rõigas, Mare Valge.

Häältelugemiskomisjoni esimees Peeter Päll tegi teatavaks valimistulemused.
Anti välja 49 valimissedelit, kastis oli 49 valimissedelit, kehtivaks tunnistati 49 valimissedelit.

Juhatusse valituks osutusid Helle Metslang, Karl Pajusalu, Jüri Viikberg, Mati Erelt, Jüri Valge, Asta Õim ja Annika Kilgi. Kandidaadiks jäi Tõnu Tender.

Juhatuse voliajaks määrati 4 aastat.

Revisjonikomisjoni valituks osutusid Kullo Vende, Mari Kendla ja Sirje Mäearu. Liikmekandidaadiks jäi Hille Pajupuu.

Emakeele Seltsi auliikmeteks valiti Viivi Maanso, Ellen Uuspõld, Tiit-Rein Viitso.

Koosolek kinnitas häältelugemiskomisjoni protokollid ühehäälselt.

6. Läbirääkimised
Elsa Pajumaa andis üle Tallinna Teadlaste Maja tänukirjad Tiiu Ereltile (vastu võttis Mati Erelt), Jüri Viikbergile, Tõnu Tenderile, Peeter Pällile, Helju Kaalule.
Elsa Pajumaa tegi Emakeele Seltsile ettepaneku korraldada Eesti kooliõpilastele suvelaager, pärast seda on ehk võimalik moodustada Emakeele Seltsi noortesektsioon.
Jüri Valge kommentaar: Eesti noorte keeleorganisatsioon on juriidiliselt möödunud aasta veebruaris asutatud, kuulub Emakeeleõpetajate Seltsi juurde, organisatsioonil on ka Emakeele Seltsist kuraator. Emakeele Selts on üritanud noorte keeleorganisatsiooni kaasa tõmmata äärealade keelepäevade korraldamisele.

Koosoleku juhataja Külli Habicht lõpetas koosoleku kell 16.40.