EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

EMAKEELE SELTS

Head seltsikaaslased! Sajand tagasi, 23. märtsil 1920, asutati Emakeele Selts. Oleme sada aastat aidanud eesti keelt uurida ja arendada, toetanud selle kasutamist. Seltsil on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Enamasti ei ole me saanud neid valida. Oleme tundnud rõõmu ja kogenud katsumusi koos rahvaga, kelle keelt me oleme ühiselt hoidnud. On olnud teguderohke sajand, ja eesti keel on sellest läbi tulnud rikkana ja tugevana. Uuel sajandil ootavad meid uued teod, varem või hiljem peame ka oma sajandi peo. Emakeele Seltsi juhatus

Helle Metslangi tervitus.
Annika Hussari ettekanne nimede eestistamisest.
Jüri Valge tutvustab ESi kroonika "Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920–2020" lühivarianti.
Mati Erelt tutvustab ESA 65.

Kell 12 asetame Raadi kalmistul J. V. Veski kalmule lilled.
Sõnavõtuga esineb Riina Reinsalu.

Aastakoosolek 27. augustil 2020 kl 11
Tartu Ülikooli peahoones Veski auditooriumis (139)

1. Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus, liikmete hulgast väljaarvamine
2. ESi keeletoimkonna vanema korraline valimine
3. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
5. Emakeele Seltsi 99. tegevusaasta (2019) ülevaade. ESi teadussekretär
6. Tõstatuvat

Tellitud bussi info (Luule Reisid):
Tallinnast väljub buss kl 8.30 Vene kultuurikeskuse eest Mere pst.
Tartust väljub buss pärast aastakoosoleku lõppu kl 14 ajal Jakobi tn.
Palume sõidusoovist teatada killu@eki.ee või telefonil 644 9331 hiljemalt 24.08.

☞ [WORD-doc] Liikmeavalduse blankett

Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2020

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab 23. märtsil välja ettevõttenime võistluse. Võistluse tulemused tehakse teatavaks Emakeele Seltsi kodulehe kaudu oktoobri alguses.

Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub viiendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2020.

Hääletamine otselingil bit.ly/EheEesti2020 või ES-i kodulehe kaudu või ES-i postiaadressil (postitempli kuupäev 23.09.2020). Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Keeleinspektsiooni, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad.

☞ [PDF] Statuut

Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang:
Juba viiendat aastat kuulutame välja ehedate eestikeelsete ettevõttenimede võistluse. Eelnenud konkursid on andnud tunnistust sellest, et meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused, aga ka haridus- ja kultuuriasutused kannavad toredaid ja tabavaid, vaimukaid ja sisukaid eesti nimesid. Ootame, et neid saaks järjest rohkem, et näeksime neid üheskoos tänavapilti ja veebimaastikke eestipäraseks kujundamas. Väga oodatud on kandideerima ka uustulnukad, idufirmad ja õpilasfirmad.

Palume teatada esinemissoovist hiljemalt 10. septembriks e-posti aadressil es@eki.ee või postiaadressil Emakeele Selts, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Esinemissoov sisaldagu järgmisi andmeid: esineja nimi, teema, õppeasutus, juhendaja nimi, ettekande teesid (100-150 sõna). Ettekande pikkus on 15 minutit, millele lisandub arutelu. Ettekande vastuvõtmisest konverentsi kavva teatame 15. septembriks.

Keeletegu 2019

Aasta keeletegudeks valiti TTÜ kõnetuvastus (süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad Ottokar Tilk ja Asadullah) ja TÜ masintõlge (töörühma juhib Mark Fišel ning liikmed on Andre Tättar, Lisa Yankovskaya, Lisa Korotkova, Liisa Rätsep, Maksym Del ja Annika Laumets-Tättar).

Rahvahääletuse võitis õigekirjagurmaani Instagrami konto (https://www.instagram.com/oigekirjagurmaan/).

Ministritest koosnev žürii tõstis esile veel kahte keeletegu: 140 uut artiklit Vikipeediale ning eesti teaduskeele konverentsi "Eestikeelne ja üleilmne teadus".

☞ Vt ürituse ülekannet veebis

Wiedemanni preemia laureaat Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang pälvis 2020. aasta riikliku F. J. Wiedemanni keeleauhinna pühendunud töö eest grammatikauurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.

Emakeele Seltsi toimetiste sari Ilmunud on Heli Laanekase artiklikogumik "Eesti filoloog olla" Emakeele Seltsi Toimetised nr 77. Toimetanud Ellen Niit ja Killu Mei. Tallinn, 2019. 479 lk. Kogumiku esitlus toimub neljapäeval, 27. veebruaril kell 16 Tartus (Jakobi 2 raamatukogutoas).

Taas on hakanud ilmuma raamatuid Emakeele Seltsi toimetiste sarjas. Peamiselt on kavas avaldada teenekate seltsiliikmete töid koondavaid artiklikogumikke.
Pikema pausi järel, kui ilmus Toomas Pauli "Piiblitõlke ajalugu" (1999, Emakeele Seltsi Toimetised nr 72, 875 lk), on ES avaldanud:

Asta Õim, Katre Õim "Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks"
(Emakeele Seltsi Toimetised nr 76. Toimetanud Pille Eslon. Tallinn, 2019. 383 lk.)

Enn Ernits "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni"
(Emakeele Seltsi Toimetised nr 75. Toimetanud Karl Pajusalu. Tallinn, 2017. 756 lk.)

Eduard Vääri "Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest"
(Emakeele Seltsi Toimetised nr 74. Toimetanud Ott Kurs, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge. Tallinn, 2016. 430 lk.)

Lembit Vaba "Sõna sisse minek"
(Emakeele Seltsi Toimetised nr 73. Tallinn, 2015. 495 lk.)

Emakeele Seltsi väliskeelepäevade loetelu vt rubriigist
Üritused / väliskeelepäevad

[PDF] 2019. a tegevuse ülevaade

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused ja eelnõud on rubriigis "Keeletoimkond". Keeletoimkonna tegevuse kohta on ilmunud ülevaateid ajakirjas Oma Keel:

☞ Emakeele Seltsi keeletoimkonna veerandsajand
(Maire Raadik, OK 2019/1, lk 54–67)
☞ Emakeele Seltsi keeletoimkonnas
(Maire Raadik, Tiina Leemets, OK 2017/1, lk 31–37)
☞ Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt
(Krista Kerge, OK 2012/2, lk 77–83)
☞ Mis on uut keeletoimkonnas
(Peeter Päll, OK 2010/1, lk 40–43)

☞ OK 2/2019 Trükist on ilmunud keeleajakirja Oma Keel 2019. aasta sügisnumber. OK artiklitele on veebis kohene avatud juurdepääs. 2019. a sügisest toimuvad ajakirja Oma Keel iga-aastased seminarid, kus viimase kahe numbri autorid esitavad artiklitel põhinevaid ettekandeid. Emakeele Seltsist ostes on ajakirja hind 1.90 eurot. Oma Keelt saab ka tellida, aastatellimus maksab Eestisse tellides koos postimaksuga 6.50 eurot. ☞ TELLIMISJUHEND Aastatel 2000–2017 avaldatud artiklid on kantud Exceli tabeliformaadis registrisse. ☞ OK register 2000–2017

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Emakeele Selts annab Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi.
Komisjoni otsusega saavad stipendiumi:

Ele Arder, Silja Käär, Maili Nurme, Tiia Palmiste, Linda Palts, Pilleriin Puhlov

Stipendiumikomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Emakeeleõpetuse Infokeskuse esindajad.

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Keeleinspektsiooni, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad.

☞ [PDF] Statuut

• 2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.

• 2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber.

• 2018. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Vaikelu (ära märgitud ka Matsimoka OÜ, OÜ Pagar Võtaks, OÜ Minna Sahver); teeninduse kategoorias OÜ Teravik (ära märgitud ka OÜ Pilt Taskus, Taaskasutuskeskus Sahtel (MTÜ Piirilind)); vabaühenduste kategoorias MTÜ Sõsarõ (ära märgitud ka MTÜ Isade Meel) ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Meelekoda (ära märgitud ka OÜ Salamaja).

• 2019. aasta laureaadid olid OÜ Päevapoeg tootmisettevõtte kategoorias, Nelijakk OÜ teenindusettevõtte kategoorias, MTÜ Vaimupuu vabaühenduste kategoorias, Künnimees OÜ haridus- ja kultuuriasutuste kategoorias ning OÜ Viljahunt aasta uustulnuka kategoorias.
Ära märgiti ka tootmisettevõtted Tuisumasin OÜ ning Mesisuu (OÜ Patisserie), teenindusettevõtted Itivana OÜ, Raba! (Sidrunhein OÜ), OÜ Udujoon ning lemmikloomapood Urr ja Nurr (Orhidaalia OÜ), vabaühendused Luumisõ Kõrd MTÜ ning Ujur MTÜ, haridus- ja kultuuriasutus OÜ Okkad ja Tolm ning aasta uustulnukana Keelevaatleja MTÜ.

Ilmunud on Mati Erelti süntaksi õigekeelsusõpiku "Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused" neljas, täiendatud trükk (Emakeele Selts 2019, 183 lk).

[PDF] 2019. aasta koosoleku protokoll

I. Akadeemiline ettekanne "Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes". ESi juhatuse liige Miina Norvik
II. Ametlik osa
1. Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta (2018) ülevaade. ESi teadussekretär Killu Mei
2. Revisjonikomisjoni aruanne. Esitab revisjonikomisjoni liige
3. Liikmeksoleku küsimusi: auliikme(te) valimine, liikmekandidaadid, liikmemaksu suurus
4. Revisjonikomisjoni liikmete valimine
5. Tõstatuvat

[WORD-doc] Volikiri hääletamiseks
[WORD-doc] Liikmeavalduse blankett
[PDF] 2018. aasta koosoleku protokoll

Väljendivara 1. Peigmees kaseladvas Väljendivara 2. Mees metsast Väljendivara 3. Nõgesed püksis Väljendivara 4. Vesi või mesi Väljendivara 5. Kartulipudru ingel Tallinn: EKSA, 2018.

ES alustas 2015. aastal vanemate väljaannete digiteerimist. Raamatufailid asuvad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR ning seltsi kodulehel (vt rubriiki "Väljaanded").
Tervikuna on digiteeritud korrespondentide murdetekstide sari (7 köidet); töös on kaks sarja:
Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat (valmis on köited 1–5)
Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised (valmis on köited I–XXXIV)

Vaatmik tutvustab seltsi eesmärke, põhitegevusi, ajalugu ja juhatust. Saadaval eesti ja inglise keeles: [PDF] eestikeelne plakat (2017) [PDF_English] ingliskeelne plakat (20.11.2018) Jüri Viikbergi ingliskeelne seltsi tutvustus: [PDF] The Mother Tongue Society (20.11.2018) Mati Erelti ülevaated seltsi ajaloost: [PDF] 90 years of the Mother Tongue Society (Linguistica Uralica 2010, kd XLVI, nr 2, lk 144–153) [PDF] 90 aastat Emakeele Seltsi Jüri Valge ettekanne 11.11.2017: [PDF] Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana

Ootame Emakeele Seltsi tegevliikmeks astuma ka sügavama keelehuviga gümnaasiumiõpilasi. Liikmeks astuda soovijatel palume ES-ile anda teada oma huvist eesti keele vastu, nimetades paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (nt emakeeleolümpiaad, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised esinemised, osavõtud emakeelevõistlustest, abi keeleürituste korraldamisel ja keelematerjali kogumine vms). Noored on oodatud osalema sügisesel koolivaheajal toimuvas keelelaagris ning Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis peetavatel keeleõhtutel.

Andra Kütt Sügisvaheaeg Emakeele Seltsi keelelaagris (Õpetajate Leht 24.11.2017)
Helle Metslang Kuhu kuulub eesti keel?

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Selts on pidanud väga oluliseks keelepäevi koolides, mida on alates 1961. aastast korraldatud kokku 208. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.

Trükist on ilmunud ESA 63. köide (2017). ESA avatud juurdepääsuga (OA) kodulehekülg asub Teaduste Akadeemia Kirjastuse veebis, vt www.kirj.ee; alates 44. köitest on ajakirja täistekstid ka elektroonilises andmebaasis CEEOL. ESA tutvustust ja artikli vormistusjuhist vt vasakul rubriigist "Aastaraamat". ESA vastab ETISe klassifikatsioonis kategooriale 1.1 (teadusartiklid on kajastatud andmebaasis Scopus).

[PDF] "Eesti murded ja kohanimed" Veebiväljaandena on ilmunud Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niidi, Jüri Viikbergi ja Peeter Pälli koostatud kõrgkooliõpik "Eesti murded ja kohanimed" (esmatrükk 2002, teine trükk 2009, kolmas trükk 2018). Iga murde kohta on esitatud olulised erijooned, lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda väheuuritud murdeuurimise alasid, nagu süntaksit ja sõnavara.

Loode-Eesti murdelood Seltsi raamatusarja "Valimik murdetekste" IX köitena on ilmunud Evi Juhkami "Loode-Eesti murdelood". Kogumiku keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991. Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali. 280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad eesti keele hoidjad. Aru osutas, et keel vajabki kõige enam seda, et tal oleks kasutajaid.

Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala kõneles oma ettekandes eesti keele olukorrast alus- ja üldhariduses. Üks suurim probleem Eesti koolides on tema sõnul keelelõhe.

Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna juhataja professor Birute Klaas-Lang rääkis eesti keelest kõrghariduses.

Istungi ülekanne: https://www.youtube.com/watch?v=PaqtFfZII7Q
Kokkuvõte Keele Infolehes: Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi (Martin Ehala, Birute Klaas-Lang)

Trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil" Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis "Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil". Veebitrükis on avaldatud Tuglase Seltsi kodulehel: http://www.tuglas.fi/tiedostot/emakeel_on_oma_keel.pdf

Eesti keele arengukava seire Eesti keelenõukogu on saanud valmis eesti keele arengukava elluviimise vahearuande aastate 2013–2014 kohta. PDF